peaaegu...

...kohal
Jihaaa!
Poolteist tundi viimase eksamini. Ettevõttemajandus. Seda muidugi juhul kui rahvamajandus kordusesinemisele ei lähe (mis on siiski rohkem kui tõenäoline).
Aga täna saavad juuksed värvitud. Hetkel on armsad inglilokikesed ümber pea hõljumas. Aga ei mingit inglit, ära värvin!!! Samas, ise vaikselt itsitan pihku ja mõtlen, et küll on hea ikka mina ja mitte Johanna või Jaanika olla. Sinine on minu jaoks esialgu veel tsipa ekstreemne. Aga kui kõik hästi läheb, olen ma pärast tänast juba poolel teel sinna... ;)
Energiaaaa! Nagu oleks gingin'i joonud... Peaaegu läheks posti otsima. Ja duši alla. Aga riided on valet värvi, punane ei paista läbi. Homme Tallinasse... Kurb, et Jaanika antibiotsil on. Kes siis minuga vaehaja algust tähistab? Tuleb Johannat kiusata! Tegelikult ei ole ma veel oma kalliste vanavanematega ööbimiskoha suhtes rääkinud. Ja nalja hakkab saama kui me Johannaga keset ööd kesklinnast mu tädi juurde minema hakkame. :D Või veel parem, suvilasse. :)
Tegult peab trenni minema/tegema. Ma upun oma hüperaktiivusesse. Isegi hetkel siin istudes ja kirjutades ei püsi ükski mu kehaosa paigel. Keerutan ja siplen. Jaah, trenni. Homme on tallinlased Tartus. Aga meie oleme ju Tallinnas. :S Johanna tahab kindlasti sinna trenni minne (kui ajaliselt jõuame). Mul ei oleks ka muidugi midagi selle trenni tegemise vastu. Aga ma ei julge minna sinna. Pole nädal aega midagi teinud, tegelikult juba lausa kaks nädalat, sest eelmine reede ei lähe ikka päriselt vist arvesse. Ja seal on nad ju jõhkrad ja julmad. :S Mis nad rääkisidki kolmekilomeetrisest soendusjooksust ja 250 kätekõverduse muuhulgas tegemisest. Oeh, ma olen ju väike ja väeti ja nõrguke. :( Nojah, eks näis. Küllap ühisesse lähevad pealinna-seiklused ka kirja. Whoops, tulebki hakata eksamile minema. Ja ma olen jälle ainult pool materjalist läbi vaadanud. Küll ma olen ikka tubli!