...vahetevaheliste vahede vahel...

Ükskord mitte väga ammu istus Jaanika siin mu kõrval ja uputas. Tegelikult ta lihtsalt jõi veini aga mured uppusid iseenesest. Üks näiteks oli selline pisike ja must ja tiibadega.
Mul ei uppunud seekord midagi. Kahjuks. Lihtsalt oli mõnus ja hea olla - istuda Pirol ja vaadata ilusaid inimesi.

Aga tegelikult on paanika. Juunior on juba praktiliselt ukse ees ja praegu on see faas, kus tundub, et kõik on halvasti. Plotist ei tule midagi välja, aega ei ole, ettevalmistus on nõrk, mängijaid on vähe, teadmatus on suur ja mitte midagi ei jõua õigeks ajaks valmis.
Palun öelge, et see on normaalne...

Homme siis veerevad kuulid. Huvitav kas ma jätsin väga kehva mulje?

PS. Psühhopatoloogia on parim!