372

Abiellusin. Ei lahutanud aga taotlen annuleerimist. Mees jättis juba enne keskööd maha. Ei nuta. Tema ülemus see-eest tegi mu õhtu. 45 minutit jäjest tantsida nii nagu ma ikka juba väga kaua enam tantsinud ei ole kui üldse kunagi. Jeiii! Ainult lõpp oli natukene ootamatu ja tagajärgede all kannatan siiani - eile oli hommikuks jalal kingakontsa jälg, tänaseks on selles saanud pool jalalaba kattev valulik ja äärmiselt sinine laik - keegi daam läks minust möödumise asemel minust üle. Samas ei saa seda talle pahaks panna, inimeste kontsentratsioon oli põranda pinna kohta äärmiselt suur. Eluohtlikkust jagus. Oli hetk mil mulle tundus, et see suur ja raske vapp koos kõige juurdekuuluvaga kukub mulle kohe pähe. Igatahes oli väärt üritus...aga seda ainult tänus sellele, et ma saingi pulmas pruut (matustel kadunuke siiski ei taha veel olla) olla ja tänu viimasele kolmveerandtunnile tantsupõrandal.

Seejärel Julla juures. Iseenesest oli vahva ja kui teised külalised läinud olid ja mina, chloe ning lendya jäime, oli veel vahvam.

Täna nägin minagi ära ka selle kui külalisi tuleb korraga nii palju, et osad ootavad koridoris trepil ja omagi kaasvõitlejad ei pääse sisse. Oli kah aeg juba. :)

Nüüd aga edasi uppuma - 9 kodutööd, 5 esseed, 3 referaati ja 6 eksamt ning seda kõike kahe vapustava nädalaga.

Ahjaa, selle otsustasin ka lõpuks ära, et ma siis ikkagi ei lähe ühtegi neist väkjapakutud kohtadest. Äärmiselt kahju on aga ma lihtsalt ei saa seda endale lubada. Parem siis lihtsalt ära unustada, et mis nädala ja kuupäev parasjagu on. Vaatab kas õnnestub ka. Kui möödas, siis annan teada.

Õujeah, see asi ka veel, et homme matustele. Teistele mu elus.