Eeeeeksamid

Aeg õpetab. Varem ma ei osanud sessiga hakkama saada. 6 eksamit, 7 eksamit, 11 eksamit - see oli üsna kurnav. Esimese sessi lõpupoole oli tahtmine akadeemiline võtta ja Eestist ära sõita, teise sessiga sain juba natukene paremini hakkama aga üks selline emotsionaalne madalseis tuli siiski üle elada ja jaanipäeva rikkusin endal ka peaaegu ära. Kolmas sess tegi lihtsalt haigeks - nii juhtub kui ma ära väsin. 3 nädala üsna vastikult ja eksameid segavalt haige. Nüüd on neljas sess. Praeguseks on tehtud 9 eksamit ja 3 tuleb vähemalt veel teha, võibolla 4. Kuidas ma siis seekord hakkama olen saanud? Eestist ära sõita ei ole tahtnud, masendusehooge pole olnud, haige korraks vahepeal olin aga see ei rikkunud ära kolme nädalat vaid tegi mu ainult kaheks päevaks tegevusvõimetuks. Mis on sel korral teisiti? Ma olen õppinud auru välja laskma. Õppimine ei hõiva enam tervet eksamitevahelist perioodi, vähemalt kord nädalas on üks selline suurejoonelisem üritus mis tihtipeale lõppeb alles varastel hommikutundidel, ikka leiab mõne sõbra kellega koos naerda, vahel tuleb võtta õhtu või paar ainult iseendale ning mõte eksamil läbikukkumisest ei ole kuidagipidi halvav. Selle kõige tulemusena on mu seni kättesaadud hinnete keskmine isegi kõrgem kui varem (kuigi endiselt keskpärane). Loo moraal - selleks, et tööga hakkama saada, tuli mul õppida puhkama ja seda ikka kohe korralikult. Ma arvan, et ma ei ole vist kunagi nii palju pidutsenud kui viimase pooleteise kuu jooksul. :)
Aga lapsed, ärge teie ni tehke, eksole. ;)
---------------
Mind ootab umbes kuu aja pärast ees jalgrattamatk. Kahe päeva peale kokku on välja reklaamitud 110 km. Huvitav kas ma saan hakkama? Siinkohal tuleb plussidena üles lugeda 13 aastast võistlussportlase kogemust, kõva tahtejõudu ja head seltskonda, miinustena aga jalgarattaga sõitmise praktika puudumist viimasel ligikaudu neljal aastal ning tugevasti probleemseid põlvi.
Peaks vist harjutama hakkama või midagi...
Aga kuidas see üldse nii juhtus, et ma jalgarttamatkale lähen? Väga lihtsalt - mu vend on saanud nii vanaks, et viskab mu oma sünnipäeva ajaks kodust välja.
Naljakas, just viimastel aastatel on tema minu jaoks nii suureks saanud, et on olnud minu sünnipäeva külaliste nimekirjas aga nüüd tundub, et mina olen tema jaoks liialt vanaks saanud. :) Või siis olen ma lihtsalt valest soost vms.
---------------
Tõenäoliselt oli hõiskamine eksamitega hakkamasaamise osas siiski enneaegne, sest kõige raskem katsumus alles tuleb. Teisipäeval üliraske eksam, neljapäeval üliraske eksam, reedel üsna rakse eksam ja luapäeval Juunior. Jah, ma tean, ma olen natukene loll või nii. :)
---------------
Mõni aeg tagasi hakkas minuni jõudma arusaam, et rollimängumaailm jääb aina kaugemale ja kaugemale. Osalt minu enda, osalt teiste initsiatiivipuudusel. Ma ei suuda ainult otsustada kas mul on sellest väga kahju, natukene kahju või lihtsalt kahju.

PS. Irve teooria kohaselt peaks mul nüüd hiljuti keegi noormees tekkinud olema (et noh, üldse ei kirjuta enam midagi). Ei ole...aga sess võtab sama palju aega kui mitte rohkemgi. :)