Kaugelt petab justkui ära

Ma ei saa ise üldse aru sellest kummalisest fenomenist, andest või oskusest mis mul on. Jah, sellest ühest ainsast.

Kuidas on võimalik paista teistele inimestele eemalt vaadates asjalik, edukas, töökas ja arukas kuid tegelikult sellest kõigest lausa uskumatult kaugel olla. Tegelikkus on aga, et ma oskan olla lausa uskumatult hajameelne, laisk, hädapäraseid tulemusi saavutav ning eriti pikaldase mõtlemisega. Mul iseenesest ei ole muidugi midagi selle vastu, et mind tegelikkusest paremas valguses nähakse aga pettumuse faktor eksisteerib liiga tugevalt - nii teiste kui ka minu enda jaoks.

Ma olen lausa masendav juhtum kui arvutada sisse see, et kõik asjad saabuvad minu jaoks homme. Välja arvatud see laisklev ja meeldiv tegevus millega ma parasjagu hetkel tegelen. Ükskõik milline see hetk ja tegevus siis parasjagu ka olema juhtuvad.

Mul on uut aastat vaja. Uue aasta lubadusi täidan ma vähemalt esimesed kaks nädalat. See oleks juba midagi arvestades praegust ebaefektiivsuse, laisklemise, lohakuse ja mugavuse vohamist.