Roosad prillid - arst käskis, tervise huvides

Ma poleks eales arvanud, et varajane hommikune ärkamine võiks meeldiv olla. Eriti kui see vara on lausa kell 5 öösel ja ärkamise peamiseks ning ainsaks eesmärgiks on õppimine. Niisiis õppisin ma täna jälle midagi uut (ja ma ei pea silmas artiklitest omandatud informatsiooni), midagi sellist, mille kordamise (et ikka paremini selge oleks) vastu mul midagi poleks. Kuigi see tähendab keset ööd sunniviisilist ärkamist.

Ja lugesin ka. Lugesin midagi muud peale kooliasjade. Lugesin hoopis ühest ilusast raamatust, mille ma oma tualettlaualt ühel hetkel leidsin.
Ma armastan üllatusi, eriti ilusaid!

Vot selline meeleolu on. Ma ikka mõtlen, et kas see on umbes taoline reaktsioon nagu adrenaliini vallandumine kukkumisel - et oleks vähem valus. Kaitsemehhanism, noh. Toimemehhanism on siis selline, et peas on pidevalt ilusad ja head asjad, et tegemata tööde rohkus ning aja nappus täie hooga teadvusesse jõudes närvivapustust ei tekitaks... Ma kahtlustan, et just nii ongi. Oi ma ei taha reaalsusesse ärgata. Võib juhtuda, et ma ei tule sealt enam välja. Ärge mulle sinna külla tulge!
Aga praegu on kõik ilus ja hea ja roosa ja mul on aega veel tervelt 19 tundi...