Wednesday, October 12, 2005

Kergelt jobu

Miks, oh miks, ei suuda ma ära õppida, et mitme asja ühele kuupäevale ja ühele kellaajale panemine ei ole teps mitte hea mõte. Palju õnne, Hel, sa said sellega jälle hakkama!

Pisikesed marakratid on vahvad. Täitsa võikski nendega tegelema jääda kui ainult ajad sobiksid. Loodame parimat.

Laupäeval oli tibiõhtu. See asub siin. Aga ma hoiatab ette - sellest aru saamiseks _peab_ olema väga tugevalt blond _ja_ jäätisekokteili ületarbinud.

Huvitav on vaadata kuidas inimesed vahel kohustuslikku suhtlemist väldivad või sellest puhkavad ronides mõnda kodusesse ja ohutusse nurgakesse, et end mõneks hetkeks lõdvaks lasta. Jah, ma räägin pühapäevahommikusest ametlikust üritusest ning mõnest lõdva-lindi hetkest noorematel ja vanematel.

Ooper esmaspäeval oli vahva. Kuigi algus venis ja vehpeal ei saanud absoluutselt aru, et kes kes ikkagi siis lõpuks on, kes kelle poolel sõdib, ning miks krdi pärast on kengalasteks koledad inimesed. Aga siis selgus, et tegelikult tegevust täitsa on, pooled muutusid ka ühel hetkel selgemini eristatavateks ning isegi ilusad inimesed toodi lava tagant välja, nii et lõppkokkuvõttes võib üritust igati õnnestunuks lugeda.

Ahjaa, täna tuli vanaema jälle külla. Nüüd hakkab taas nuumperiood peale.

Ja tantsimas käisin ma täna ka. Pärast seitset aastat võistlustantsu oli see mul vist alles viies või kuues kord taas seltskonnatantsu kursustel nullist peale hakata ehk põhisammudega tutvust teha. Aga seekord polnudki kõige hullem. Hea kerge oli tantsida loomult andeka partneriga ja huvbitav oli ka. Natukene kitsas ainult. Isegi EÜSi üüratu saal tundus järsku nii pisipisikesena.

Ja siis ütles Julla mulle täna konkurentide kohta nii:
matu: mida nemad ka näljast ja rollimängust teavad

Keegi valu õlgades ja kaelas ja seljas ja jalgades ei tahaks leevendada mul? Anyone?

0 Comments:

Post a Comment

<< Home