Nii züüüa däizzz...

Kõht valutab. Vanaema külaskäigud lihtsalt mõjuvad nii. Ärge saage valesti aru, ta on super! Seepärast nüüd kõht valutabki. Kujutage ise ette igapäevarutiini kus hommikusööki pole olemas, sest ei taha, lõunasöök tuleb kui aega on (rõhk sõnal "kui") ja õhtusöögiks on umbes kell üks - kaks öösel (ehk siis mõni aeg enne magama minemist) allaneelatud võileivad või küpsised.
Ja siis tuleb külla vanaema...
...järsku on kogu aeg soe söök pliidil ootamas, väske salat kapis ning pidevalt mõni kook või mitu ahjus küpsemas. Kusjuures, ta teeb seda ainult meile külla tulles, sest me pidavat nii armetud ja nälginud välja nägema. :D
Nojah, igatahes ei ole minu magu harjunud nii tihti ja suurtes kogustes toitu vastu võtma ja nüüd ma piinlen...see on kohutav. Ja ma olen ikkagi nii ääretult rahulolev... :)

Ainult see on natukene nadi kui tekib mõte, et no sellesse loengusse pole küll vaja minna, sest kohe-kohe saab järjekordne kook valmis. Aga ma ju poleks sinna niikuinii läinud, eksole.

Head isu!