Igaühel on arvamus

Veider ja samas ei ole ka. Järsku teavad kõik Kuidas Asjad Olid, On või Olema Peavad. Ei taha isegi kuidagi kommenteerida enam. Las siis igaüks olla omaette tark. Lõpuks on ikkagi minu arvamus see mis loeb ja seekord mitte ainult minu enda jaoks. Ainult siis tekib tahtmine keelde hammustada kui saan osa kellegi Eriti Targast Jutust, mille asemel jutustaja ise võiks hoopis endalt üht-teist küsida. Aga ka sellistel puhkudel lasen lihtsalt minna.

***

Vahel on jälgi, mis ei kao. St üks Asi tuleb ja läheb aga jätab jälje. Jälg küll ajapikku tuhmub kuid juba varsti tuleb uus Asi mis jätab jälje täpselt samasse kohta. Nii muutub jälg iga korraga sügavamaks ning selle täielik kadumine võtaks iga kord aina enam ja enam aega. Eeldusel muidugi, et see üldse võimalik on. Ühel hetkel on jälg aga nii sügav, et ka kogu maailma aeg ei paranda seda enam. Siis ongi Asjad hakanud seda mööda liikuma ja see on nende loomulik kulgemistee.

***

Lugesin täna natuekene kellegi mõtetest enesedistsipliini kohta ja mõtlesin seepeale üht-teist ise ka. Ma distsiplineerin end distsipliini arendama aga ei hakka sellega siis midagi peale. Nii minu moodi. Käin ja tõestan endale ning seejärel kõnnin õlgu kehitades minema, tõenäoliselt midagi uut tõestama. Huvitav kas see töötaks, kui seada endale eesmärgiks tõestada endale seda, et ma suudan asjaga tegeleda ka pärast esmase eesmärgi saavutamist. :D

***

Awe, ma nägin seda 45 minuti juttu. Jääme kollektiivselt ajumassaaži ja sületantsu ootama.