Kui tegelikult peaks tegema midagi hoopis muud...

Sa püha püss kus minus on ärganud kirjanik. Nii ikka vahel juhtub ja alati just siis kui tegelikult on vaja hoopis lugeda. Ja kui siis teine kord on vaja kirjutada, siis ei suuda kahte sõna ka järjest ritta panna...siis ainult loeks. Murphyl nina lömmi, ma ütlen!

Ma peaksin olema tänaseks jõudnud läbi lugeda neli raamatut. Selle asemel olen esimese alguses. Küll aga on mul lehekülgede ja lehekülgede viisi kirjutisi. Oleks et ma osaks siis midagi vaimukat või säravat kirja panna. No such luck.

***

Enamasti mul ei ole eksisteerimiseks muusikat vaja. Kui päris aus olla, siis ma võin kohe pikalt järjest ilma igasugust muusikat kuulmata täitsa õnnelik olla. AGA. Kui ma siis soonele satun, siis ei saa enam pidama. Ni ja kuivõrd ma tegelikult peaksin hoopis lugemisele keskenduma, üsna keerulistele ja vaid vahel harva eesti keeles olevatele tekstidele, siis ei mõju hästi kui ma hakkan laulusõnu kaasa ümisema või nende peale mõtlema. Nii ma siis olen püüdnud oma muusikavalikut hoolega teostada - ainult instrumentaalpalad või siis sellises keeles laulud, milles a aru ei saa. Peaaegu et töötab... _Peamine_ probleem seisneb aga selles, et muusika mis mulle meeldib võrdub 95%-l juhtudest tantsuga. Ja no vot tantsides küll lugeda ei saa. Küll aga olen ma ühe enda arvates kihvti liikumise vahepeal välja mõelnud. hmmm....

***

Eneseanalüüsis olen saavutanud uue taseme. Ma ei püüa juba mõnda aega enam arutleda selle üle, et kes või milline ma olen ja miks ma olen selline nagu ma olen (sel viimasel teemal pidi kunagi essee kirjutama, mul läks päris hästi). Nüüd ma lihtsalt võtan ette mõne oma veidruse (üks korraga), aktsepteerin seda kui probleem ja püüan välja mõelda, et mida siis selle konkreetse puudujäägiga nüüd peale hakata.

***

Mulle meeldivad ilusad asjad. :)