nnnnjjjjjjjjjjj......
Kust alustada?
Reedel näiteks oli Erieni koosolek. Meil igatahes oli naljakas. Esialgu. Huvitav mida ja kuidas me jaanuari lõpus-veebruaris mõtleme.
Laupäeval helistas mulle chloe ja teatas, et hästi vahva oleks öösel Kiidjärvele sõita. Üle konaruste ja läbi raskuste aga pool kolm öösel jõudsime isegi kohale. Vahva oli. Koju ja magama sai veerand seitse hommikul. Seetõttu kinnitasin uksele igaks juhuks sildi, et enne kella kahtteist päeval palun mitte tülitada. Silt aga kukkus ilmset öösel kunagi maha. 10:00 tuldi ja lauldimind üles. Lihtsalt puhas rõõm. Kui ma seejärel end uuesti magama keerasin, lootsin sügavat ja kosutavat und. Kui, oh ei, pool kaksteist tuli ema taas arglikult minu tuppa ja teatas mulle, et ta olevat mu isale juba tükk aega tagasi lubanud, et ma olen kell 12 võimeline ja valmis endale kingitust ostma minema. Torisesin ja porisesin aga ajasin end jalule. Ja teate mille ma sain? Selle 4K'se mantli, millest ma siin kunagi unistasin. :) Saapad, millest ka siin juttu oli, sain juba mõni aeg tagasi. Nüüd on veel ainult kingad puudu. :)
Kunagi päeval sain chloelt sõnumi: 20:00 ole raekojaplatsis. Oligi. Tegelikult küll 20:04 aga kes neid minuteid ikka loeb. :) lendyalt sain ilusa punase roosi ja siis viisid nad mu (nii et ma ikka veel ei teadnud kuhu me teel oleme) Creppi. Mõnuuuusss.... Isegi laud oli kinni pandud ja puha. Lihtsalt super.
Õhtul läksin veel konvendist läbi. No lihtsalt ei tahtnud koju minna ja nii mõnusat päeva ära lõpetada. Meie vapper bridzi-naiskond istus ja harjutas. Edu neile. Rääkisin Eleniga juttu kuni kaardimängijad lõpetasid ja mu kallis ak. ema Marje mind koju õppima suunas. Tubli temast! Koju minnes suutsin üles leida ainsa libeda ja jäise koha ilmselt kogu linnas ja muidugi seal nii korralikult libiseda, et täies pikkuses selili maha prantsatada. Samas, haiget ei saanud üldse, sest uhiuus mahtle on lisaks soojusele ka äämiselt pehme. Tol hetkel ka porine.
Esmaspäeval ma õppisin, terve päeva. Mõningase palavikuga voodis ja teki all pole lihtsalt niikuinii midagi asjalikumat teha.
Täna pole ma nii tubli olnud. Palavik on endine aga pidin linnapeale ronima, et teatavaid asjatoimetusi ajada. Nii mõnigi võttis põlve värisema aga vähemalt on selleks korraks ühelpool. I think...
Ja siis see imekaunis teade....ma ei peagi reedel eksamit sooritama. Ja retsensiooni tegemisega on ka vist jaanuarini aega. Võiks peaaegu öelda, et kõik ei paistagi enam nii kohutav...aga teisalt ootavad järgmised 8 tundi ees koos viie essee ja eksamiks valmistumisega. Go me! Kui need tehtud, eks ma siis hõiskan.
PS. Oleks ma kohusetundlik, siis ootaks kaks referaati veel sel nädalal tegemist.
Reedel näiteks oli Erieni koosolek. Meil igatahes oli naljakas. Esialgu. Huvitav mida ja kuidas me jaanuari lõpus-veebruaris mõtleme.
Laupäeval helistas mulle chloe ja teatas, et hästi vahva oleks öösel Kiidjärvele sõita. Üle konaruste ja läbi raskuste aga pool kolm öösel jõudsime isegi kohale. Vahva oli. Koju ja magama sai veerand seitse hommikul. Seetõttu kinnitasin uksele igaks juhuks sildi, et enne kella kahtteist päeval palun mitte tülitada. Silt aga kukkus ilmset öösel kunagi maha. 10:00 tuldi ja lauldimind üles. Lihtsalt puhas rõõm. Kui ma seejärel end uuesti magama keerasin, lootsin sügavat ja kosutavat und. Kui, oh ei, pool kaksteist tuli ema taas arglikult minu tuppa ja teatas mulle, et ta olevat mu isale juba tükk aega tagasi lubanud, et ma olen kell 12 võimeline ja valmis endale kingitust ostma minema. Torisesin ja porisesin aga ajasin end jalule. Ja teate mille ma sain? Selle 4K'se mantli, millest ma siin kunagi unistasin. :) Saapad, millest ka siin juttu oli, sain juba mõni aeg tagasi. Nüüd on veel ainult kingad puudu. :)
Kunagi päeval sain chloelt sõnumi: 20:00 ole raekojaplatsis. Oligi. Tegelikult küll 20:04 aga kes neid minuteid ikka loeb. :) lendyalt sain ilusa punase roosi ja siis viisid nad mu (nii et ma ikka veel ei teadnud kuhu me teel oleme) Creppi. Mõnuuuusss.... Isegi laud oli kinni pandud ja puha. Lihtsalt super.
Õhtul läksin veel konvendist läbi. No lihtsalt ei tahtnud koju minna ja nii mõnusat päeva ära lõpetada. Meie vapper bridzi-naiskond istus ja harjutas. Edu neile. Rääkisin Eleniga juttu kuni kaardimängijad lõpetasid ja mu kallis ak. ema Marje mind koju õppima suunas. Tubli temast! Koju minnes suutsin üles leida ainsa libeda ja jäise koha ilmselt kogu linnas ja muidugi seal nii korralikult libiseda, et täies pikkuses selili maha prantsatada. Samas, haiget ei saanud üldse, sest uhiuus mahtle on lisaks soojusele ka äämiselt pehme. Tol hetkel ka porine.
Esmaspäeval ma õppisin, terve päeva. Mõningase palavikuga voodis ja teki all pole lihtsalt niikuinii midagi asjalikumat teha.
Täna pole ma nii tubli olnud. Palavik on endine aga pidin linnapeale ronima, et teatavaid asjatoimetusi ajada. Nii mõnigi võttis põlve värisema aga vähemalt on selleks korraks ühelpool. I think...
Ja siis see imekaunis teade....ma ei peagi reedel eksamit sooritama. Ja retsensiooni tegemisega on ka vist jaanuarini aega. Võiks peaaegu öelda, et kõik ei paistagi enam nii kohutav...aga teisalt ootavad järgmised 8 tundi ees koos viie essee ja eksamiks valmistumisega. Go me! Kui need tehtud, eks ma siis hõiskan.
PS. Oleks ma kohusetundlik, siis ootaks kaks referaati veel sel nädalal tegemist.
posted by Hel | 00:13
0 Comments:
Post a Comment
<< Home