Wednesday, April 19, 2006

Öeldes mitte midagi

Järsku tuli tahtmine midagi kirjutada. Aga mida? Mõtteid on mul ju üksjagu aga kõik mitte kõigile jagamiseks.

Jüriööle ei lähe. Selle asemel olen oluliste inimeste läheduses ja mõtlen Elu üle järele. Viimastel päevadel olen seda teinud. Nii lihtsalt juhtub kui järsku jõuab väga lähedale teadmine, et ka nooremad inimesed surevad.
Püüan siis selle ka välja mõelda, et mida ma tahan ja kuidas seda kõike saavutada. Heaküll, kui mitte päris välja mõelda, siis vähemalt natukene selgemaks teha endale. Praegu on mõnevõrra kaos. Kuidagi üleöö on paar väärtushinnangut muutunud ning huvide tasakaal nihkunud.

Täna veendusin ma veelkord selles, et mul on tohutult vedanud. Sedakorda siis seetõttu, et ma suudan nautida spontaasusi, armastan üllatusi ja olen võimeline oma plaane siiski muutma (niipalju kui see minust oleneb). On ääretult kahju inimestest, kes ei suuda rõõmu tunda ühestki asjast, mis ei ole nende (päeva)kavas ette nähtud ja planeeritud.
Elagu üllatused!

PS. Ma kipungi oma postides mitte midagi ütlema. Kui tekib küsimusi, siis palun pöörduda autori poole, kes siis soovi ja/või vajaduse korral vastab. :)

0 Comments:

Post a Comment

<< Home