Vastuolud
Talvepäevadel oli tore. Rühm oli mul mõnus, piisavalt edukad olme ka. Saun üllatas oma äärmuslikkusega (kord ülikuum, kord jääkülma veega) aga oli sellegi poolest äärmiselt mõnus ja lõõgastav. Seda eriti pärast jalutuskäiku looduses ning lühikest lumejalgpallile kaasaelamist. Minu peamine poolehoid kuulub meditsiinimeeskonnale, kes teostasid inimeste platsilt ära koristamist, dopingukontrolli, võistkonna järeleaitamist ja palliröövi.
Ükskõik millise ürituse mõõdupuuks on aga see kas ja kui palju ning kuidas tantsida saab. Seekord sai...natuke... Alguses olev tantsuvõistlus andis inspiratsiooni aga väsitas ka mõneks ajaks ära...esikolmikusse tulla oli päris hea saavutus. Endiselt kogen seda, et minuga tantsimiseks just järjekorda ei võeta, aga nagu ikka juhtuma kipub, nii oli selgi korral üks õnnetu, kes ei osanud aimata kelle otsa ta satub, ja ilmselt siiski päris ära ei ehmatanud ka kui teada sai, sest julges 24 tunni möödudes uuesti proovida. Vahepeal tegime veel MLL'ga väikese improvseeritud kava "Öölapse" teemal. Meil oli lõbus, teiste arvamust ei küsinud.
Mm...muide, ma võin tegelikult lõputult kuulata mehi kes mõnd instrumenti hästi mängivad...lõputult... Ja _eriti_ super on kui saab kaasa ka laulda. Seda kõike siis muidugi minu esimese armastuse, tantsimise, järel.
Ja muidugi ei saa unustada Talvepäevade kõige kuumemat vahendit - võimlemisrõngast. Ugalas saab tõenäoliselt olema (ilu)võimelmisrühm, kes tegeleb rõnga, hüppenööri ja pallidega, eksole. :)
Et siis jah, vahva oli. Nüüd olen väsinud aga see kõik oli seda väärt. Teinegi kord...
***
Tegelikult poleks üldse pidanud koju tulema. Kui mujal oli hea ja siin mitte nii hea. Tegelikult, mida ma ometi räägin. Koju - kes küll seda ütles, parem hakaku ma kohe asju pakkima. Nii vahva, mul lihtsalt ei ole sõnu.
Seni olen ma arvanud, et tean seda inimest, kes minu silmis igasuguse väärtuse kaotas. Täna suutis keegi selle piiri ületada ja veel sügavamale vajuda. Palju õnne!
***
Tänase päeva tarkusetera: Kui keegi otsustab, et ta tahab vait olla, eemale tõmbuda, mõtleda, mida iganes...siis saab see olla ainult tema ise kes selle otsuse jälle vastupidiseks muudab.
Ükskõik millise ürituse mõõdupuuks on aga see kas ja kui palju ning kuidas tantsida saab. Seekord sai...natuke... Alguses olev tantsuvõistlus andis inspiratsiooni aga väsitas ka mõneks ajaks ära...esikolmikusse tulla oli päris hea saavutus. Endiselt kogen seda, et minuga tantsimiseks just järjekorda ei võeta, aga nagu ikka juhtuma kipub, nii oli selgi korral üks õnnetu, kes ei osanud aimata kelle otsa ta satub, ja ilmselt siiski päris ära ei ehmatanud ka kui teada sai, sest julges 24 tunni möödudes uuesti proovida. Vahepeal tegime veel MLL'ga väikese improvseeritud kava "Öölapse" teemal. Meil oli lõbus, teiste arvamust ei küsinud.
Mm...muide, ma võin tegelikult lõputult kuulata mehi kes mõnd instrumenti hästi mängivad...lõputult... Ja _eriti_ super on kui saab kaasa ka laulda. Seda kõike siis muidugi minu esimese armastuse, tantsimise, järel.
Ja muidugi ei saa unustada Talvepäevade kõige kuumemat vahendit - võimlemisrõngast. Ugalas saab tõenäoliselt olema (ilu)võimelmisrühm, kes tegeleb rõnga, hüppenööri ja pallidega, eksole. :)
Et siis jah, vahva oli. Nüüd olen väsinud aga see kõik oli seda väärt. Teinegi kord...
***
Tegelikult poleks üldse pidanud koju tulema. Kui mujal oli hea ja siin mitte nii hea. Tegelikult, mida ma ometi räägin. Koju - kes küll seda ütles, parem hakaku ma kohe asju pakkima. Nii vahva, mul lihtsalt ei ole sõnu.
Seni olen ma arvanud, et tean seda inimest, kes minu silmis igasuguse väärtuse kaotas. Täna suutis keegi selle piiri ületada ja veel sügavamale vajuda. Palju õnne!
***
Tänase päeva tarkusetera: Kui keegi otsustab, et ta tahab vait olla, eemale tõmbuda, mõtleda, mida iganes...siis saab see olla ainult tema ise kes selle otsuse jälle vastupidiseks muudab.
posted by Hel | 20:54
0 Comments:
Post a Comment
<< Home