Elud

Ma sain täna sellise elamuse, et taastun sellest veel tükk aega.

Käisin etendust vaatamas. Koju jõudes ema küsis minult, et kas oli hea... Sellele küsimusele ei olnud võimalik vastata. Mul oli lõpuks kokku nii palju mõtteid ja emotsioone ja....pagasit... et selle kõige sorteerimine võtab aega. Olen kuidagi läbi raputatud, kohati nagu tükkideks lahti võetud aga veel mitte päriselt kokku tagasi pandud. Ma arvan, et nägin seda tükk enda jaoks äärmiselt õigel ajal, just arvestades seda kus ma ise oma enda elu ja mõtetega olen. Lausa nii õigel ajal, et seda kõike oli natukene liiga palju ja minu jaoks ei olnud tegu lihtsalt kultuurielamisega, vaid pigem millegagi, mis haakus ja jäi külge ning ilmselt ei lase kunagi päriselt lahti.

Aga millest kõigest ma räägin, seda peab iga üks ise kogema, sest mina kirjutasin enne saali sisenemist konfidentsiaalsuslepingule alla... ;)