Palju-palju päikest...ja naeratusi...

Kuidas kirjeldada ühte tohutult ägedat ja suurepäast õhtut ja ööd...ja hommikut...ja järgmisi päevi? Ega ma tegelikult ei oskagi, vähemalt mitte nii, et emotsioonid saaksid edasi antud ja samas igaks juhuks liiga detailseks ei lähe. Aga üht-teist pean siiski endast välja valama nii hästi või halvasti kui õnnestub.

Kui kunagi tekib mõnes situatsioonis tunne, et seda oleks mulle vist vaja...siis kindlasti võimalusest kinni haarata! Kuigi kutse iseenesest ei olnud kõige stiilsem ja sobilikkus oli algselt natukene kaheldav, siis kokkuvõttes oli ballile täiesti võõra inimese kaaslaseks minemine üle väga pika aja üks kõige õigemaid otsuseid mis ma teinud olen. Suurepärane seltskond, kaasahaarav huumor, täiesti teistsuguse eluvaldkonnaga kokkupuutumine...ja loomulikult äärmiselt võluvad mehed. Eriti üks. :D 

Taani nimesid ma muidugi välja hääldada ei suuda, nii et mul on oma reedeõhtustele kaaslastele vastavad hüüdnimed. Samuti on mul igale ühele neist välja mõeldud isiksus ja omadused. Väga põnev ning tohutult rikastav. Ja siis sai minu jaoks kinnitust mõte, mis mul juba tükk aega olnud on - võõras keeles on teatud asjadest väga palju lihtsam rääkida kui oma emakeeles. Taustsüsteem ja tähendused on kuidagi hoopis teistsugused, mõte saab edasi antud sama hästi või paremingi aga igasugused kaasnevad sisse harjunud/kasvanud emotsioonid jäävad ära. Nii kergendav ja mugav.

Ma tunnen kohe kuidas minus on järsku tohutult jõudu ja energiat, rõõmu ja elevust. Selline maailmavalitseja tunne on. Super! :)