Lõikeid puhkusest...

Käisin, olin, nägin. Kirjutasin ka. Siinkohal siis mõned avaldamist kannatavad väljalõiked mu puhkusepäevikust:

11. novemberf 2005

Muugal

21:09

Kaua oodatud puhkus on lõpuks käes. Puhata otseselt pole veel jõudnudki aga juba ainuüksi mõte sellest on kergemini hingama panev ja mõnus pühade tunne on kõhuõõnes. Selline pole-mingeid-muresid tunne on. Hea on! Süüa sain juba hunnikutes ja hunnikutes. Koer on ka armas, mul on tunne, et me võime isegi läbi saama hakata. Erinevalt eelmiselt siis see paistab vähemalt esialgu minu liikumisvabadust austavat. Vahva! J

Väsimus on. Und otseselt ei ole. See on paha. Oleks uni, läheks magama ja alustaks Unega rahu tegemist aga mul on tunne, et mu Uni on mu peale nii tige, et isegi ei taha, et ma temaga rahu teeksin. See üleväsimus, kui enam magada ka ei saa, on nõme ja imeb lurinal. Viimane aeg oli suvilasse põgeneda. Oleks ma teistpidi tubli siis ma ilmselt tegeleksin mõnega oma paljudest tegemist vajavatest referaatidest aga lihtsalt ei jõua. Vaimne väsimus on nii suur.

Tädipoeg tegi mulle matemaatika ja geograafia kuuenda klassi tunnikontrolle. Sain puhtalt läbi. Huh, ei olegi veel päris kõike ära unustanud.

Selg valutab metsikult ja kaelalihased on nii pinges, et neil võiks ainult poognaga viiulit mängida. Haa, veel üks asi mida Awe minu omanduses olles vahel tegema peab. Mõnikord massaaži tegemist ei tule talle kahjuks, mulle ammugi mitte. Ma võin vahel natukene vastuteeneks lasta Aurinil teda ka näppida.

Aiaiaiai, selg valutab ikka kõvasti. Aga ma olen vapper, eksole. Ei, see veerg siin on natukeseks vingumiseks mõeldud. Tuju on hea aga natukene kurtmist kulub mullegi vahel ära. Lihtsalt asja enese pärast.

Kusjuures, üks unistusi on silmad kinni panna, selili teadmatusse kukkuda ja lasta kellelgi end kinni püüda ja kanda, st vahel oleks mõnus kui kasvõi lühikese aja, mõne hetke jooksul ostutaks ja vastutaks keegi teine, puldis oleks keegi teine. Mulle meeldib juhtida aga nagu ma alati öelnud olen meeldib mulle veelgi rohkem mitmekülgsus ehk siis sinna juurde kuulub ka võimalus vahel end lõdvaks lasta, ohjad käest anda ja lihtsalt sõitu nautida.
21:31

12. nov. 2005

Muugal

12:22

Täna hommikul ärkasin lõplikult selle peale, et ajateenija rms. Riistan helistas ja tahtis teada, et ega ma Tartus ei ole. Ta oleks mu kinno kutsunud endaga. Deeeeem! Tegult on sel nädalavahetusel hunnikus asju olnud kust või millest oleks soovinud osa võtta. Samas ma annan endale aru – ilma selle puhkuseta ei jõuaks ma varsti enam midagi. Sügav ja kosutav uni oli täna öösel, ma juba tunnengi ennast märksa paremini. Lisaks on all köögis valmimas üks mu lemmik sööke. Vahelduseks on elu isegi mingi ilus ja pisikeste, nigelate aga siiski õitega lill.

12:25

19:52

Lihtsalt liiga hea on olla. See võiks igavesti kesta. Ei, mitte igavesti, mitte miski ei ole liiga pikka aega järjest hea ja minu puhul saabub see liiga pikk aeg veel eriti kiirelt kätte. Aga igatahes jääb praegu ajast väheseks. Homme 19:30 juba Tartu poole teele taas, sellest ajast jääb kaugeltki liialt väheseks. Selliseid pagemisi siia tuleks ikkagi tihedamini teha.

19:54

23:36

Džiisas kui hea oli taas siin suvilas suanas käia, lihtsalt jumalik. Hoopis teine tunne kui kõigi mugavustega eurokates ja elektrikerisega saunades. Nii väga palju parem. Mis sellest, et ma ei taibanud tuld põlema panna ja istusin laval täielikus pimeduses – oligi vahvam; mis sellest, et vesi ja pesemine käivad endiselt kopsiku-ja-kausi süsteemi kasutades – põnev ja retro; mis sellest, et saun on teises majas ning vahepeal on külm õu ja porine ning äärmiselt mänguhimuline koer – lisabki asjale põnevust ja vürtsi. Igatahes, ma nautisin täiega. Olümpose tunnet suurendas veel pärast sauna tassike kuuma teed ja auravaid siirupivahvleid. Puudu jäi veel ainult tuli kaminas aga siis oleks majas liiga palavaks läinud, aknaid ei tasu siin praegusel aastaajal väga lahti enam teha. Minu jaoks teeb selle maja ja eriti mu praeguse toa veel eriliseks ka pööningul ja ventilatsioonisüsteemis ulguv, undav ja vilistav tuul. Tormi väljas just ei ole aga tuuline on küll ja see hääl mis pööningult ning ventilatsioonist tuleb annaks justkui majale hinge. Mõnus on vedeleda voodis, vaadata lakke, kuulata väljas toimuvat kohalike koerte aktiivset suhtlemsit ning tuule laulu peakohal. Kõht on ka niiiiiiiiiii täis. Juba poolteist päeva vanaema nuumtoidul. Ma võtan tavaliselt alati tema läheduses olles juurde (aga seda seni õnneks alati ajutiselt). Vapustavalt hea on olla. Täielikust pilvedes hõljumisest eraldab mind veel vaid aeg-ajalt õlale koputav kohusetunne ja metsikult valutavad õlad ja kael. Muidu on maailm üks suuuuur lillleaed (kaks viimast sõna vastaval viisil).

23:45

13. november 2005

Muugal

12:36

Öösel sai koerte foorumit ikka kauja ja võimselt kuulatud, eriti aktiivselt lõugas kaasa oma koer, kes äsja haukuma õppinud ja seega erilise naudinguga lasi. Vahepeal tekkis isegi väike põnevuse moment kui keegi all ringi käima ja kolistama hakkas, samas ühtegi tuld kusagil ikkagi põlema ei pandud. Skeeeeeri… Aga juba mõne aja jooksul sai selgeks, et kui ka vanaema natukene köögis ringi käis, siis põhiaktivist, kes kolistas ja paanikat tekitas, oli hoopis algav vihm ja puuoksad.

Uni oli peaaegu et sama hea ja puhkuserohke kui eelmine. Pole enam kaua kaks ööd järjest üle kümne tunni jutti maganud. Ooh, elu on ilus. Kui nüüd veel ainult selle referaadi ka tehtud saaks oleks lausa super!

Vot nii, tulebki ennast koku võtta. Tööle!

12:41

See viimane asi on jõle hea. Peaks sellega ennast innustama ja paar tegemata ja tegemist vajavat asja siiski ära tegema.