Friday, November 04, 2005

Perekond

Hmm, ma ei suuda ikka veel välja mõelda kes mu isa on. Väidetavalt on ta emast vanem ja oli esimesel veinilaual ka kohal. Aga täna? Kas ta täna minu ettekannet käis kuulamas? Kui käis siis on võimalusi vähe. Samas on väga tõenäoline, et ei käinud. Ema ainult naeratas selle peale ja teatas, et tema ei kommenteeri. Täname! Vähemalt oli perekonnast veel vanaema kohal. Ja üks tädidest. Aga kuhu jäi teine tädi? Nonii, nii palju siis minust hoolitaksegi. :D

Kui kedagi asjasse mittepühendatut peaks huvitama, siis minu bioloogilise perekonnaga on kõik korras, näen neid tavapäraselt ning mugavalt harva ja tean suurepäraselt kes mu isa on.

Kusjuures, see koht, mis mu jalal teisipäeval tuimaks löödi, ongi katki. Vahva! Aga ma olen endiselt veendunud, et ei ole olemas inimest kes üldse ei suudaks tantsima õppida. :P Mind te ümber ei veena...isegi kui ma peaks selle käigus jäävaid vigastusi saama. :)

Ja siis veel erilised tänud Flo'le, kes mu enese teadmata (või teadlikult?) mehele pani! :)

1 Comments:

Blogger Matu said...

Kui õpetamine ja trenn ei aita, siis tuleb üle minna karmimatele meetmetele... Ehk siis dressuurile... Proovitud. Aitab. Eriti siis, kui aega on tõsiselt vähe ja persoonil puudub varasem kokkupuude vastava alaga. Tõenäoliselt töötab ka siis, kui aega on rohkem, kuid "algmaterjal" raskemini vormitav.
Samas... Dressuuri juures võib olla see oht, et kui sa sellega hakama saad, siis see toimib ainult sinuga. Kui keegi teine temaga tantsida yritab, siis saab asi olema kummaline ja veidi ebakindel...

4/11/05 11:41  

Post a Comment

<< Home