paradoksaalne
Inimestele meeldivad õnnelikud, asjalikud, edukad, enda ja asjadega hakkama saavad inimesed. Nende juures ja ümber tahetakse olla.
Inimestele ei meeldi õnnetud, segaduses, nõrgad, omadega puntras olevad inimesed. Neid välditakse.
Õnnetud, segaduses, nõrgad, omadega puntras olevad inimesed vajavad teisi, toetavaid, aitavaid, armastavaid, tunnustavaid, abiks ja olemas olevaid inimesi palju rohkem kui õnnelikud, asjalikud, edukad, enda ja asjadega hakkama saavad inimesed.
Seepärast loodigi tasulised professionaalid?
-------------------------
Fake it till you make it, baby! The show must go on...
-------------------------
PS. Kõik siin sel korral kirjutatu on inspireeritud erinevatest filmidest mida ma viimasel ajal vaadanud olen, palun liialt fantaasiarohkeid järeldusi mitte teha.
posted by Hel | 00:48
11 Comments:
Ma olin ka kunagi õnnetu, segaduses, nõrk ja omadega puntras. Ja leidsin, et see ei vii mind kuskile ja hakkasin tugevaks( suhtumise küsimus). Hakkasin toetama neid õnnetuid puntraid aga need said sellest enesekindlust ja hakkasid ülbeks ja vältima. Enam ei viitsi tõesti nende "vaeste" õnnetukestega sellisel põhjusel tegeleda, saagu ise üle.
Kibestunud, oi oi kui kibestunud. Kibestumus ei peegelda tugevust...
Küünikutel on teatav meelelahutuslik väärtus, kibestunutel pole sedagi.
Kusjuures esimesel anonymousel on õigus. Sa võid aidata, aga inimestel ei oska hinnata saadu väärtust. Mitte et see midagi peaks tegelikult tähendama sellele, kes aitas. Lihtsalt enamus inimesi, keda sa siin elus kohtad, ongi nõmedad, madalad indiviidid, kes ei oska elus tõelisi väärusi hinnata.
Anonymous 1: Loomulikult ei saa eitada, et omad vastikud kogemused poleks jälge jätnud, eks natuke kigestumust ole ikka sees, aga see lööb õnneks välja ainult teatud hetkedel/olukordades.
miks anonüümosed ei avalda oma nimesid? ma loodan, et sina, hel, tead, kellega tegu.
nende arvamusele vastukaaluks ütleksin, et mina isiklikult ei kohta peaaegu üldse nõmedaid inimesi. enamik inimesi, keda ma tunnen, omavad samu väärtushinnaguid nagu mina. ja kui teele satubki mõni indiviid, kes on mulle antipaatne, siis lihtsalt hoian temast eemale ja varsti ma ei mäletagi, et ta maailmas olemas on. seega minu soovitus on, et ei tasu oma peas, oma elus, ega interneti kommentaariumides negatiivsele väga palju rõhku panna. see ei ole hea investeering.
See on üks võimalikest suhtumisvõimalustest küll. Aga kas eemalehoidmistaktika on alati õigustatud?
maailmas on palju asju, millega tuleks tegeleda, selle asemel, et neid eirata. ja on ka palju asju, mida tuleks eirata, selle asemel, et nendega tegeleda.
Kui sügavamõtteline.
"...Lihtsalt enamus inimesi, keda sa siin elus kohtad, ongi nõmedad, madalad indiviidid, kes ei oska elus tõelisi väärusi hinnata." alarm-alarm :D anonymous 2 vajab tasulist professionaali!
Kusjuures ma olengi professionaal sellel alal :) Viimase kommenteerija poolne alarm! alarm! keegi vajab professionaali on tavapärane reaktsioon asjade suhtes, mida ei taheta või ei soovita endale tunnistada või mida üldse inimene veel ei adugi. See on igati loomulik inimese kaitsereaktsioon.
Njah. Eks nende pundardega kipub see jama olema, et kui ühekaupa nende probleeme lahendada (toeks olla vms) siis ühel hetkel võib avastada, et too võtab seda enesestmõistetavalt ja ka seda, et endal hakkab katus vaikselt sõitma.
Post a Comment
<< Home