Killud

1.5 tundi oli ilmselgelt liiga vähe. Aga võimalik, et ainult minusuguse pikajuhtmelise jaoks. Kõik jõuab alles hiljem kohale - mõtted, emotsioonid, küsimused, vastused. Heaküll, rohkem ei mõtle selle peale.

***

Täitsalõpp, mul hakkab tekkima teatav tigedus ja kibestumus seoses rollimängude ja -mängijatega. Peaaegu et nägin juba paari päästvat päiksekiirt...aga...
Ühe mängu osas pole midagi kuulnud ja nii kipub tunduma, et ei õnnestunud õnneliku valimi sisse sattuda, teisest mängust pean loobuma, sest kuupäev muutus ning mina pean siis kindlasti Tartus olema.
Heaküll, hingan taas mõned korrad sisse ja välja ning kordan endale, et kõikonmillekskihea, kõikonmillekskihea, ...
Aga kurb on ikkagi.

***

Ning ma tean nüüd kuidas asjad käivad. Ma tegelikult muidugi _teadsin_ seda ka juba varem aga nüüd ma olen ise asjas sees ja osaline olnud. :D Äge!

***

Hästi eriline tunne on kui sa oled midagi väga-väga oodanud ja lootnud, seejärel saanud aru, et lootus ei täitu...ning siis selgub, et ikkagi täitub. See rõõm pärast pettumust on veel suurem kui rõõm enne pettumust oleks olnud. :) Rohkem pettumusi ja õnnelikke kulminatsioone!