Gravitatsioon...

Ma avastan jälle maailma kõigis tema värvides. Vahepeal jäi nii umbes kolm aastat vahele, mil nägemine oli selektiivne. Nüüd on jalgratta valmis leiutamise rõõm nii suur, nii suur.

Millest ma siis räägin? Oh, igasugu taasavastamisi on olnud tegelikult hästi palju. Üks viimase aja omasid on aga see mis itsitama paneb ja tekitab tunde, et elu ja maailm on ikka nii toredad. Et mõned asjad lihtsalt on ja ise ei anna nende osas midagi ära teha või muuta. Nii lihtsalt on. Näiteks, olles inimesi täis ruumis võib näha tervet hulka äärmiselt huvitavaid, atraktiivse välimusega, intelligentseid, humoorikaid mehi. Nad KÕIK on vaatamis- ja kuulamisväärsed. IGAÜHEGA neist tahaks pikemalt rääkida, tuttavamaks saada, mõtteid, väätusi ja maailmavaateid võrrelda ning võibolla, sõltuvalt isikust ja õhkkonnast, ka flirtida. AGA. Kõigi nende suurepäraste meeste seas on üks/kaks, kes ei pruugigi oma suguvendade seast millegi erilise poolest esile tõusta, kuid kelle suunas tõmbab nagu mingi nähtamatu jõud. On keegi kelle kõrval on parem seista, kelle juttu miskipärast meeldivam kuulata, ... Keemia. Füüsika. Ei tea. Pealtnäha ei ühtegi põhjust, miks just see keegi/keegid peaks erilisem(ad) olema kui kõik need teised suurepärased isikud... aga vot on. Lihtsalt on ja sinna ei saa mitte midagi parata. Ja just see avastus ongi kuidagi rõõmsaks teinud viimasel ajal. Nii väsitav ja tüütu on kogu aeg asju juhtida, millegi eest vastutada, mõelda oma valikute tagajärgedele jne jne jne. Tõeliselt hea on vahel harva oma enda peas lihtsalt tagaplaanile tõmmata ja nautida seda, et mõned asjad on ning minu tegevusest või otsustest sõltub äärmiselt vähe kui üldse midagi. Neid hetki tuleb lihtsalt nautida... :)

No ja siis üleanalüüsiv pool minust muidugi püüab aeg-ajalt välja mõelda, et miks just need inimesed ja mitte keegi teine... Aga tegelikult mulle meeldib see, et ma ei tea miks just nemad. Üllatused on alati minu rida olnud. :)

Ja mis mulle veel selle kõige juures meeldib on see, et mina tean kellest ma räägin, teie aga mitte. ;)

-------------------------------

Hoopis teisel teemal aga, millel tõepoolest pole eelnevaga midagi pistmist...

Ma naudin seda, et ma kohati oma viie aasta tagust elu uuesti läbi elan, lihtsalt natukene tervislikumas ja vähem enesehävituslikus võtmes. Kell kaheksa hommikul läbi vihma koju jalutamisel ilma öö jooksul minutitki magamata on oma võlu. Ma saan. Ma taas/veel saan. Ja öö läks igati asja ette. Milline diskussioon... ja tervest seltskonnast keegi ei märganud, et hommik vahepeal kätte jõudis. Need ongi need kõige paremad vestlused!