Friday, November 06, 2009

Oh sa sinine sitikas...

Alles see oli kui ma mudkui käisin ringi ja halasin, et kõik kõik on halvasti ja mitte midagi head ei toimu. Phäh...

Rõõmsate sündmuste kohapealt niipalju, et päris põuast enam rääkida ei saa, kuivõrd ma sain endale kaks suurepärast tütart hiljuti. Samas pole aga rohkem midagi positiivset väga juhtunud ka... Küll aga olen ma saanud tohutusuure eluõppetunni - õnnelikel sündmustel ja õnnelik olemisel on teineteisega väga vähe pistmist.
Millest ma räägin?
No näiteks...
...juba natukene aega (loe: umbes nädalake või nii) lähen ma naeratusega magama, ärkan naeratusega, laulan lollakaid laulukesi ja üleüldse on tohutu rõõmupalli tunne. Põhjust ei ole! Kool laguneb käest, tööd teen minimaalselt, organisatsiooniväsimus kimbutab ja armunud ka kohe kindlasti ei ole (olen jätkuvalt kibestunud ja kuri kogu meessoo peale ;) ). See kõik aga ei takista mul lihtsalt suure rõõmu kehastus olemist. Vapustav tunne! :D
No ja siis lisandus veel tänahommikune lumi ja talvevõlumaa ja... Nii ma siis kõndisingi tund aega tagasi laborist kodupoole, sahistasin ja keksisin ringi nagu kevadine vasikas aastal, ja laulsin, et "lumememmed jalutavad baari, gin'i klaasid leti peal on reas..."

Ilusat uut aastat kõigile!

PS. Ükspäev avastasin, et mul on suurel hulgal lihtsalt vapustavalt ägedaid inimesi elust läbi käinud ja päris hea hulk neist ka püsima jäänud. Mul on tohutult vedanud!

0 Comments:

Post a Comment

<< Home