Wednesday, October 02, 2013

USA-le on kombeks...


Väääks.... Vääääks...
Umbes sellist häält, üsna heledal ja haledal hääletoonil, teen ma siis kui enam idagi muud teha ei oska ega jaksa. Esmaspäevaks kodutöö, teisipäevaks kodutöö ja vaheeksam, neljapäevaks kodutöö ja test, kõigele sellele lisaks tavapärane lõputu lugemine. Samas, mul ei paista üldse halvasti minevat. Nädal tagasi tehtud skisofreeniatestis, näiteks, sain maksimumpunktid, hinnangu “Very good!”, hinde A+ ja õppejõu poolt joonistatud naerunäo, mis on eriti naljakas, sest õppejõu näol on tegemist kõrgemas keskeas väga väärika ja elegantse prouaga. Kusjuures ma ei olnud seda testi kirjutades üldse nii kindel, et mul nii hästi läks, sest kuigi endale tundus, et kõik sai öeldud ja midagi ei jäänud vastamata, siis teised paistsid kõik ümberringi nii palju rohkem kirjutavat. Ju siis polnud vaja... :)
Eelmise nädala kõrghetk oli ilmselt lasketiirus käimine. Proovisin siis ka kohaliku lemmiktegevuse ära. Relvaks oli püstol, Smith & Wesson, 9 mm. Kui ma sinna minnes alguses arvasin, et olen ohuks nii endale kui teistele, sest mu käsi-silm kordinatsioon ei ole kindlasti just palju väärt, siis tegelikkus ei olnud üldse nii hull. Kõigepealt sain põhilise ohutustehnika loengu, siis lühikese relvatutvustuse ning seejärel oli konkreetses lasketiirus kehtivate reeglite video vaatamine. Enne kui mulle laadimatagi relv kätte anti, lasi mu sõber nö sõjaväele kohaselt viiest punktist koosneva vande anda. Teate küll, sihin ainult seda mida kavatsen lasta, olen teadlik oma sihtmärgist ja tema taga asuvast, jne. Lõpuks siis laskmise enda juurde. Heaküll, tegelikult on relv, isegi selline väike ja kerge, minu õrnade käte jaoks pikemal käes hoidmisel täitsa raske. Kirurgiks poleka ma ka kohe kindlasti kunagi sobinud, sest mu käed värisevad. Värisesid algusest peale, hiljem lihtsalt rohkem kui alguses. Mis aga kõige enam ära väsisid, olid mu silmad. Alguses oli täitsa hea märki jälgida ja sihikuid ritta seada, hiljem oli kõik üks suur udukogu, silmad olid kuivad, pilgutades läks kõik paigast ja pilgutama pidi justkui kogu aeg, sest muidu ei näinud üldse midagi. Nii silmade kui käte väsimus päädis sellega, et kui pooled lasud olid üsna keskele, siis ülejäänud pooled olid alla vasakule. Mu vend teatas mulle hiljem selle peale oma tarkuses, et päästikule vajutamise viga. Mu juhendaja kohapeal ainult muigas ja ütles, et neerud, soolestik ja kube, vigastan küll kui vaja. Oma märklaua võtsin endaga pärast kaasa ka, et oleks mida kodus vaadata ja näidata. Mis mind ennast aga käige rohkem häiris, lisaks silmade väsimisele, oli see, et ma ei suutnudkui ära harjuda sellega, et iga viies kest lendas mulle dekolteesse. Kusjuures, ma ei kandnud lahtise kaelusega plusi. Iga neljandaga sain vastu pead, ülejäänud lendlesid lihtsalt mu ümber nagu ilutulestik ja tõmbasid tähelepanu. Tuleb ilmselt rohkem harjutada, et harjuda.
Kui olime oma laskmist lõpetamas ja mu juhendaja relva kokku pakkis, oli harjutama tulnud ka üks vormis politseinik. Neil pidavat seal tiirus allahindlus olema. Päris vahva oli vaadata. Ta lasi umbes sama suurt märklauda kui mina, umbes sama kaugel, samasuguse täpsusega kui mina oma parematel hetkedel....ainult et kordi ja kordi kiiremini. Täitsa vahva oleks kunagi uuesti proovida...
Ahjaa, USA föderaalvalitsus pani end kinni eile, sest demokraadid ja vabariiklased kaklevad eelarve (“Obamacare”) üle ning ei jõudnud uue majandusaasta alguseks kokkuleppele, mis tähendab, et kui pole eelarvet, pole ka raha. Seega, paneme poe kinni. Mul peaks aga järgmise nädala lõpus olema nelja-päevane reis pealinna. Kui nad jätkuvalt nö kinni on, pole mul seal aga midagi teha, sest ükski muuseum pole avatud ega midagi. Töötavad ainult “essential government officials” nagu sõjavägi, politsei, jne. Viimati olevat valitsus end kinni pannud Clintoni valitsusajal (95-96) ja siis kestis see nali kõigepealt 5 päeva novembris ja seejärel 21 päeva detsembris-jaanuaris (põhjuseks, muide, oli ‘medicare’, nii et ajalugu kipub end ikka omal moel kordama). Krdi humoristid, raisk. Ma tahan oma muuseume! Ma olen selle reisi eest tasunud ja parem oleks, et ma Kapitooliumi ning Jeffersoniani näeksin!

3 Comments:

Blogger Triin said...

Ei ole midagi, siis tuleb vaadat sõjaväge ja politseid...

Aga jeffersoniani tahaks isegi. Ootan muljeid ja kallistan.

14/10/13 10:53  
Blogger Hel said...

Siinkohal, ajaloo ja korrektsuse huvides, mainin ära, et Jeffersonian oli ikkagi nali. Viide sarja "Bones" fännidele. Tegelik muuseumite ja teaduse...keskus? kogum? kannab nime Smithsonian.

Näha sain selle hooneid aga kahjuks ainult väljastpoolt, sest kui miski on valitsuse omad ja toetada, siis eeskätt just Smithsoniani muuseumid. Ehk kunagi järgmisel korral...

5/11/13 04:45  
Blogger kärdu said...

This comment has been removed by a blog administrator.

6/11/13 11:42  

Post a Comment

<< Home