Hommik konvendis

Ja taas on nii-hea-nii-hea tunne käes. Istun konvendis, mõnusalt hämar on. Kuulan head muusikat ja ideed tulevad nii mis mühiseb. See on hea, sest mul ongi just vaja nii mõnigi asi ära korraldada, valmis kirjutada jne. ning kõik need asjad vajavad omajagu fantaasiat. Mis selle kõige juures veel kõige parem on, on see, et mul pole mitte ainult ideed vaid juhtub hetkel olema ka viitsimist ning motivatsiooni. Lihtsalt imeline! Ja ma olen kindel, et see kõik on nii, sest eile oli hea!

Aga sügis ei hakka mulle sellegi poolest meeldima.
Näiteks ärkasin ma öösel kella piiksumise peale üles ja ei saanud absoluutselt aru, et kes see idioot on äratuse mitu tundi varasemaks pannud. Alles teise piikusmise korra ajal sain aru, et kellaaeg on õige, väljas on lihtsalt vastikult pime juba varahommikuti. Telefon helendas nii eredalt pimedas magamistoas, et ma kaotasin peaaegu nägemise.

mmm...ja kui teil juhtub selline moment, et kodus pole pea päev läbi mitte midagi juua peale vee ja alkoholi, mille te siis valite?

Ning dilemma on mul ka - kas kohusetunne või meelelahutus. Mul on aimdus kumb võidab...

PS. Külalised on ikka ja alati teretulnud!