Tervislikud(?) eluviisid

Ma ei saa iseendast absoluutselt aru. Enamasti, kui on pingeline olukord, kipun ma kalduma liigsöömisele. Näiteks sessi ajal. Lausa uskumatu kui palju ja kõike ma olen võimeline eksamiteks õppimise asemel ära sööma. Üleüldine koristamisvajadus, mis paljudel sel ajal välja lööb, on minul äärmiselt harvaesinev nähtus. Küll aga on nälg nii toidu kui kommunikatsioonivahendite järele lausa kõikevõitev.

Nüüd aga, taas pingelises olukorras olles, olen ma söögiisu kaotanud. Ei, see ei ole see sama probleem mis mind alati vaevanud on. Varem ma ei söönud seepärast, et ei tundnud nälga. Näljatunne kui niisugune esines väga harva. Kui ma aga toidu peale mõtlesin või seda kusagil nägin, siis meenus, et pole tõesti mõnda aega söönud ja tekkiski isu. Lühidalt - nälga ei tundnud, isu aga tekkis. Nüüd pole aga enam kumbagi. Kui siis heal juhul kord päevas ja paarist võileivast on küll ning rohkem ei taha toitu nähagi.
Nojah, ja siis veel see vana harjumus, et kui miski on eriti vastik, siis "õnnehormoonide" koguse normaliseerimiseks tuleb käia trennis. Iga päev!

Nii ma siis elangi nüüd marutervislikult. Ei söö peaaegu üldse, käin iga päev trennis...ja kõikvõimalikud nö vabad hetked mängin arvutiga (st. ei maga eriti). Ja mis peamine - mitte tilkagi alkoholi... :/
eee...see viimane on tegelikult hea, arvestades sellega, et tegelikult olen ma nii vähemalt paari nädala koguse vist ette ära tarbinud...

Kusjuures, selle kõige juures olen ma hämmastaval kombel suutnud säilitada teatava funktsionaalsuse töö- ja korbielus, kool on natukene vaeslapseseisuses veel praegu aga parandan.




Hullult tahaks kusagile ära...reisile...sooja kohta...
Vaheldust on vaja, kodusest keskkonnast minem pääsemist...see ajab lausa hambaid krigistama...