Peegelseintega labürint

Thursday, January 13, 2011

Luues endale, lood teistele.

Ma ei saa öelda, et absoluutselt kõigil mu sõpradel, sest selle kohta info puudub, aga kindlasti valdaval enamusl on rohkem või vähem varjatud kunstiline pool ja see on lihtsalt võrratud.

Ema kunagi naeris, et minu klassikalisest haridusest on puudu ratsutamine ja prantsuse keel. Mina ise lisasin sellele nimekirjale veel ka maalimise. Seejärel aga otsustasin, et las see maalimine olla, minu kunstivaldkond on tants. Pärast seda olen aina enam ja enam avastanud, et igaühel on oma põhitegevuse kõrval veel midagi. Midagi mis paneb teda naeratama, mis annab energiat ja mis aitab hommikuti ärgata ja veel rohkem teha. Ma ei saa ega taha seda aga lihtlabaselt hobiks nimetada, sest lisaks meelelahutuslikule ja mitmekülgsuse lisaväärtustele on nendel tegevustel pea alati ka mingi loominguline aspekt. Loominguline ehk midagi loov, uut tekitav.
Kellel muusika (pillimäng, laul), kellel käsitöö, kellel kujutav kunst, kellel tants, kellel tekstide loomine... See rida on pikk ja pea igaüks mu lähikondsetest saab ennast või midagi enda poolt tehtavat sinna lisada.

See ongi üks võimalikke viise rikkuse defineerimiseks - mul on palju inimesi, kellest igal ühel on midagi anda, kirega.

Ilus!