Kasutades mõtet ühest sarjast:

I'm awesome...
...because I am.

Rokkisin täna sajaga.
Uskumatu enesetunne! :)

Päästan maailma - üks väike inimene korraga.

On tõeliselt hea olla mina...

14 to go!

Selline nädal, et ise ka ei usu.

Ideaalne päev-õhtu-öö.
Esimest ja viimast korda elus meesstrippari nägemine.
Baarikaklus ja verised riided.
Noakangelane.
Duett.
Tühi telefon ja sissemagamine.
4 ööpäeva ja 14 tundi und.
Minu kollase kummipardi imeilus pulm. :)
Tere, mida olen...
Veel natuke veini...
Heips, sinu isa siin.
Siin täitsa elaks.

Ma arvan, et selle nädala jooksul kogetud elamusi registreerin veel tükk aega ja unevõlga ei suudagi vist tasa teha.
Aga õnnelikkus on kohustuslik ning ma olen äärmiselt kohusetundlik! ;)

Erkpunane järelkäru...

Ätt oli ta omaenese kätega valmis ehitanud. Sellise ilusa, punase, läikiva ja voolujoonelise. Vaadata oli teda igal juhul kena ja aeg-ajalt, kui koorem muul moel vedamiseks liialt suur sai, siis oli ta ka asendamatu abivahend transpordiks. Küla ainus erkpunane järelkäru. Oh, muidugi oli teisigi. Oli aiakärusid ja jalgrattakorve, lohisteid ja kanderaame, aga seesugust järelkäru, seda oli vaid üks. Kaugelt imetlejaid jätkus siia ja sinnapoole, mõni üksik julges isegi (väga puhaste kätega muidugi) ka puudutada ja urida, et huvitav kuidas ta täpselt ehitatud ongi... Ätt oli oma töö ja vaeva üle väga uhke. Paraku oli aga üks pisike mure. Nimelt ei olnud selle võrratu järelkäruga pärast selle valmimist justkui suurt enam midagi peale hakata. Jah, muidugi, aeg-ajalt käis keegi ikka seda laenamas. Keegi, kelle vedamist vajav koorem tema enda transpordivahendi jaoks liialt suur või sobimatu kujuga oli. Siis viidi punane järelkäru korraks välja sõitma, võõra peremehe kätesse, vedama võõrast vara. Muul ajal pidi ta aga paraku lihtsalt kuuris seisma ja ootama, ootama ja kuuris seisma. Sest kuigi ta oli ilus ja ainulaadne, abivalmis ja efektiivne, polnud ta siiski kellelegi igapäevaselt vajalik ning tuli meelde vaid siis kui oma jõududega enam hakkama ei saadud. Nii tuhmuski erkupunane lihtsalt punaseks ning millestki erilisest sai vaid käepärane töövahend.

Vahelduv...

Mul käib see niimoodi...periooditi...
Enne käesolevat oli meeste periood. Siis läksin igal õhtul magama kas Roberti või Michaeli või Mihhaili või kellegi neljanda saatel. Nüüd on juba mõnda aega olnud naiste periood. Jennifer, Margaret, Stephenie, Eleanor.
AGA
Vaikselt on õhus tunda järjekordset meeste eelistuse tõusu. Oma järge ootavad juba nii mõnedki...
Huvitva millest see perioodilisus? Sest tõesti, ühisnmimetajaks on ühe hooaja jooksul valituks osutunute puhul tõesti vaid sugu.

Ja siis ma avastasin, et mul on hetkel kolm sõltuvust. Noh, need tulevad ja lähevad. Aeg ajalt ma ikka otsustan, et nii, sellest asjast nüüd aitab... ja siis saan sellest ühest harjumusest lahti. Alati tuleb aga üks või mitu asemele. Niisiis, hetkel on kolm. Ja kõik on seotud minu võimetusega millegi järele oodata ning vajadusega saada kõike mida ma tahan nüüd ja kohe. Ja eskapismiga. Seda ei saa ära unustada. Mida tõsisem sõltuvus(käitumine), seda suuremal määral on see seotud eskapismiga. Minu väike segane maailm.

Ning et see saaks ikka kenasti välja toodud, siis ei, mitte kuidagi pole miski ülalmainitust seotud alkoholiga. Ilmselt huvitas see paljusid kuivõrd 25.03 oli antud lehe külastatavus laes. Uskumatud olete, inimesed, uskumatud. Vahel ma arvan, et olen tänu oma tööle juba väga paljut näinud.... ja siis tulete te taas ja suudate mulle näidata inimloomuse uut palet. Võimas!