Kui mina veel noormaja olin...

Ses mõttes, et hea teada, et akadeemilisel maastikul ikka kõik veel hästi on...vms...

Kui meie esinaisega kohale jõudsime...

...oli pidu veel algusest kaugel. Küll aga oli suur minu rõõm selle üle, et armsad võõrustajad ei lasknud end külaliste saabumisest ja kohalolust häirida, igaüks tegeles edasi sellega mis hingele hea ja kosutav tundus.

Samuti oli tegemist äärmiselt hariva üritusega, milleks ma aga ei olnud piisavalt hästi ette valmistunud, ning seetõttu ei jõudnud õigeks hetkeks välja otsida oma pastakat ja märkmikku, et korraliku inimese kombel daamidele peetavat kõnet konspekteerida. Selle õnnetu juhtumi tõttu suudan ma hetkel peast tsiteerida tervest reast säravatest mõtteteradest vaid üht - "oleks tädil ***u, poleks onu vajagi". Samuti õppisin selle loengu raames, et lisaks prof. Mikelsaarele ja Marie Curie'le tuleb olla tänulik kõigile neile teistele arvukaile anonüümsetele naisleiutajatele, kes on välja mõelnud selle kuidas saada aru millal on sokid kandmiseks juba liiga mustad.

Iseenda kohta avastasin, et häda ajab härja kaevu ja minu rummi jooma ning et üritusest saab jätkuvalt pidu vaid siis kui saab tantsida. Elagu sakslased!

Õhtu lõppes hommikul ja minu usk inimkonda ning meestesse sai taastatud. Või noh, võibolla mitte just veel päris taastatud aga... ;)

Cold shower

Arvad, et tunned kedagi läbi ja lõhki... ja siis selgub, et tegelikult ei tundnud teda üldse. Ilmselt mitte kunagi...

winterwonderland

Nad kõik rääkisid, et kui vanaks saad, hakkab aeg kiiremini minema. Nüüd on see siis käes. Ma olen vana ja aeg läheb kiiresti.

Õhtul lähed oktoobrikuus magama, hommikul ärkad üles ja akna taga on detsember ning sa saad aru, et tavapärane kuus kuud kestev november jõudis sel korral 19 päeva liiga vara kohale. Niisiis, ühe ööga 19 päeva... ma ütleks, et see on päris kiire aja liikumine, mis omakorda tähendab, et ma olen juba päris vanaks saanud.

Ühtlasi olen ma jõudnud mõtteni, et viis aastat tundub olevat piisavalt pikk aeg, et suured asjad mälus pisikesteks muutuksid ja nii olen ma vähemalt moraalselt ja vaimselt (kui veel mitte majanduslikult) valmis uuesti oma sünnipäeva puhul endale inimesi külla kutsuma. See mõte vajab tegelikult veel natukene küpsemist... aga eeldused on olemas.

Kui, siis külaliste kutsumise kriteeriumiks oleks, et "peab armastama alkoholi..." ....ma arvan...