Peegelseintega labürint

Thursday, December 31, 2009

Gadgets

Ma tean nii mõndagi meest, kes omab lausa kirglikku suhet kõikvõimalike erinevate vidinatega. Igal ühel muidugi omad eelistused, nagu kõiges muuski. Üldiselt on see uute "legode" avastamise kirg minu jaoks viimasel ajal aga üsna võõraks ja pigem nagu oluliselt varasemasse noorusesse jäänud. Kuni tänaseni... :D

Lausa jaburalt rõõmsaks ja õnnelikuks võib üks tobe mänguasi tüdruku teha...aga selle aasta parima kingi auhinna annan ma raudselt iseendale. ;)

Et millest ma siis räägin... mmmm.... selleks peab mind ikka väga hästi teadma, et sellest aru saada. =)

Tuesday, December 29, 2009

Küünarnukitunne

Suur ekraan on muidu ju igati tore küll aga...
Oi kuidas mulle ei meeldi populaarseid filme kinos vaadata. Iga kord on saal inimesi täis topitud ja raudselt on kusagil liigses läheduses keegi, kes haiseb suitsu järele nagu vana tõhk...

Sunday, December 27, 2009

Atsih!

Mul on selline omapära... või noh, üks paljudest igatahes. Nimelt. Ma aevastan iga jumala kord kui ühel konkreetsel teemal mõtlema hakkan. Jabur, eksole? Absoluutselt. Ja kui mõttest lahti ei saa, siis jäängi aevastama. Ma muidugi aevastan ka muudel juhtudel, näiteks nohu või tolmu korral. Nii et mitte iga minu aevastus ei tähenda alati just seda konkreetset mõtet. Aga iga kord kui seda mõtet mõelda, siis aevastan. Alguses ma arvasin, et see on kokkusattumus. Aga pärast paari aastat ilmeksimatut korrapära ei saa seda kahjuks enam kokkusattumuseks pidada. Endal on ka kummaline... aga nii on. Ja kusjuures, sellel mõttel ei ole nina ega üldse hingamisteedega mitte mingisugust pistmist. Minu arusaama kohaselt vähemalt.

Ei, ma ei ütle teile mis mõttega tegu on. Midagi peab ju ikka minu enda teada ka jääma. ;)
Lisaks, midagi peab ju ka vaid kõige erilisematele boonuseks olema, kui nad vaevuvad mind tundma õppima ja nii lähedale pääsema, et seesuguseid küsimusi küsida ja vastust oodata...

Saturday, December 26, 2009

Valgustatud

Nii, ma leidsin oma unistuste mehe. Ainus probleem seisneb selles, et tegu on filmikarakteriga. Aga absoluutselt täiuslik on ta küll... :D

Friday, December 25, 2009

Külmapühad

Toas on 14,7 kraadi sooja. Kes tahab külla tulla?



Tegelikult hakkab tunni või paari pärast inimlikumaks minema. Kütan nii et seda nägu olen ja lõhnan ka nagu suitsuliha kunagi... Kütmisest vabal ajal istun kahe teki sees ja hoian arvutit süles (see soojendab). Ilmselgelt ei olnud tore esimesena koju jõuda kui üle 24 tunni pole kedagi majas olnud ja viimane kütmine oli veelgi kauem aega tagasi.

Aga et siis. Külalisi? Lisaks külmale ja kütmisele on mul ka rohkelt (kanget) alkoholi pakkuda, minu suurepärasest ja soojendavast seltskonnast rääkimata. :)

Monday, December 21, 2009

Küll on kena kelguga...

Järjekordne tahtejõudude võistlus - mina vs mu auto. Mina jäin peale. Aga napilt. Iga kurv oli võitlus ja iga kurvi puhul oli auto peaaegu võitmas kuni viimase hetkeni. Alguses oli hirmuäratav, lõpuks juba lausa lõbus. Talv saabus jälle ootamatult ja Tartus on enamus teid väikesed ehk kes seda lund ikka pühapäeva õhtul kusagilt ära ajada viitsib, eksole. :)

--------------------

Ühelt poolt on lõõgastav rahu tunne, teisalt jälle näriv vajadus erinevate asjade järele. Ma tean, et tegelikult pean ma lihtsalt kannatlik olema ja tegelema nende küsimustega, millega saab käesoleval hetkel tegeleda... aga noh, kannatlikusega on mul nagu ta on - ohtralt konkreetsete eesmärkide nimel, muul ajal pea täiesti puuduv. Eks see on see järjekordne osa enda kasvatamisest. Oh neid kasvuraskusi ja -valusid...

Friday, December 18, 2009

Nälg...

Millal ma ometi õpin, et tühja kõhuga ei ole hea mõte lugeda rikkalikest einetest või vaadata filme viiekäigulistest lõunatest, eriti kui endal kusagil käeulatuses midagi söödavat pole, millega isu rahuldada.

Thursday, December 17, 2009

Üks läbi, kaks ees ehk iga detsembri kolm verstaposti

Niisiis... möödunud nädalavahetus jättis oma jälje.

Ma olen vanem.
Ma olen päris suure hulga kange alkoholi koguste (loe: ülejääkide) võrra rikkam.
Mul on ülesanne minna reisile... :)

Ärge saage valesti aru, mulle väga väga meeldivad kõik kolm eelpool välja toodud punkti. Mul on ääretult hea meel kõigi teadlike ja teadmatute konspiraatorite üle, kes, avardades minu võimalusi, andsid mulle seeläbi moraalse kohustuse minna reisile. Aga, kallid sõbrad, te unustasite mulle kinkida a) otsustusvõime ja b) sõbra. :D Mul ei ole halli aimugi kuhu, millal ja kellega minna... sest kahes esimeses punktis on valikuvariante liiga palju ja viimases teadmata hulk. Ettepanekuid? Soovitusi? Vabatahtlike?

Muus plaanis aga... seekordsed jõulud tõotavad jälle väga toredad tulla... Kui kõik peaks minema hästi (ehk nii nagu mina tahan), siis saavad jälle olema suuuuuured pere/suguvõsajõulud ehk ohtralt inimesi, palju üksteisest ülerääkimist ja-karjumist, kõvasti lärmi ja melu, parajal hulgal alkoholi, korralikult nöökimist ja norimist, valusalt palju toitu ja lõputult lõputult palju armastust. Ehk et paar päeva väga intensiivset perekonnaaega, pärast mida ma jälle tükk aega kedagi näha ei taha ja üksindust igatsen - aga see eest ei vahetaks ma neid hetki ka mitte millegi muu vastu. Jõulud ongi lähem sugulastering ja see tingimusteta armastus... (Mis sest et iga kord keegi ikka solvub mõneks ajaks või kuisagil mõni pisar välja pigistatakse - see teebki asja ehtsaks.)

Ja uue aasta vastuvõtmisele mõeldes olen ma aru saanud, et vist olen lõpuks ometi suurte inimeste ringi astunud/sattunud. Aga see on veel selgumisel.

Sunday, December 06, 2009

Ma olen naine, mul on palju meeleolusid. ;)

Istun hetkel mingi eriti hea lõhnapilve sees aga ei saa üldse aru, et mis see on mis nii hästi lõhnab. Frustreeriv. Küll aga tundub see lõhn kuidagi minu enda ja mu riietuse ja mu meeleoluga praegu kokku minevat. Selline pehme ja kergelt magus ja üdini positiivne aga samas ikkagi õrn, üldse mitte intensiivne.
Nojah, ja siis tuli mulle meelde see viimane kord kui tütar number kolm ütles, et ma olen eriliselt/pidulikult riietunud, mille peale ma vastasin, et ma ei ole pidulik, ma olen sõjakas. Olin üleni punases. Ma riietun nii tihti vastavalt meeleolule. Vahel vastavalt meeleolule mida ma tunnen, vahel vastavalt meeleolule mida ma tahan tunda. Näiteks see üks kord, mil oli eriti hall ja vihmane ilm ja ma ilmusin kooriproovi valge ja erepunase kirjuna, nii et keegi kurtis, et mind vaadates hakkas silmadel valus. Aga endal oli hea tunne. Oli valgust ja värve ja emotsiooni. Sama teema on mul ka lõhnadega. Lugesin kokku, et mul on hetkel kasutuses 13 erinevat lõhnaõli (+1 kapis ajutisel puhkusel ja oma teist tulemist ootamas). Jah, ma tõepoolest kasutan neid kõiki. Mõnda tihedamini kui teisi aga igaühel on oma funktsioon. Üks on näiteks pidulikeks õhtuteks, mil ma tunnen end eriti ilusa ja naiselikuna, teine on ametlikeks kohtumisteks, koosolekute juhtimisteks jms, mil on vaja tunda end enesekindla ja asjalikuna, kolmas on tunnen-end-ilusana argipäevade jaoks, neljas tunnen-end-sarkastilise-ja-teravana argipäevade jaoks jne jne jne. Keegi küsis kunagi, et kuidas ma riideid ja lõhnu lahus hoian, et mingid riided kahe lõhna segu ei kannaks. Lihtne. Esiteks on riided tihtipeale sama moodi meeleolude järgi jaotatud, teiseks ma ei kanna samu riideid erinevas meeleolus kahte korda järjest. Kui samad riided käivad erinevate meeleolude juurde, siis on vahepeal olnud piisavalt pikk periood, et nad on ka pesust ja kapist vahepeal läbi käinud. Sallidega on keerulisem. Kuivõrd mu lemmik aksessuaariks on erinevad sallid, siis nendel kipub lõhnade eradi hoidmine oluliselt raskem olema ja päris õiget lahendust ei olegi veel leidnud. Hetkel käib see pigem nii, et aksessuaariks olev sall lihtsalt ei puutu lõhnaõliga piserdatud nahaga kokku. Kui mõne parema nipi välja mõtlen, eks ma siis annan teada.

----------------------------

Homme, ülehomme ja pühapäeval (ehk 7., 8. ja 13. detsembril) näidatakse kl 19:00 Athena keskuses filmi nimega "Tudengimuusikal". See on siis see roosamannavahusuhkruvatine noorte tehtud muusikal, millest ka eelmisel kevadel päris palju (meedias) räägiti. Naivistlik. Lihtne. Kodukootud. Aga oma ja armas, sisuliselt olematu eelarvega ja puhtalt entusiasmist ning armastusest asja vastu tehtud. Eriti oma ja armas sepärast, et mitte ainult tuttavate tehtud ja sõprade osalusega, vaid ka iseennast saan seal paaris kaadris näha ja mis peamine - minu poolt tehtud kaks tanstu on sees. Näen oma tagasihoidlikku nime koreograafide pikas rivis ja meenutan heldimusega neid päevi mil ühte ja sama lugu sai hommikust õhtuni öökimiseni kuulatud, sest kõigepealt oli vaja tants välja mõelda, siis selgeks õpetada ja seejärel filmilindile jäädvustada (iga tegevuse ajakulu siis vastavalt umbes 1 päev). Kui keegi teist seda vaatama läheb, siis et te ikka oskaksite tähelepanu pöörata - (bio-geo)tudengite rebaste peo tants (laul algab sõnadega "nad mõni aeg tagasi mõtlesid välja..." ja korporatsiooni semestrilõpu tantsupeo tants ("on hetki mis selged kui klaas...") on siis suuresti minu loodud, õpetatud ja juhendatud. :) Jah, ma olen selle üle päris uhke. Mis aga peamine - ma õppisin selle kogemuse käigus kuidas filmile tantsulist liikumist teha EI TOHIks ja kui kunagi peaks uuesti seesugune võimalus avanema, siis ma olen kohe kindlasti targem ja tean kuidas tegelikult läheneda võiks :) Aga minge siis kõik ikka vaatama, eksole. :) Mina ise lähen näiteks homme (ehk esmaspäeva õhtul), kui õnnestub, et seda oma kallistele (isale ja vennale) näidata. Ahjaa, ja andke mulle siis ka teada, et kui ja millal keegi minemas on. Annan mõtteid ja juhiseid... või äkki isegi tulen kaasa näpuga näitama, et vot seda stseeni filmiti nii ja ... (aga ega ma muidugi ei suru end kaasa).

Tuesday, December 01, 2009

Fakt

On täiesti võimalik olla nii väsinud, et ärkvel olles und näha.