Peegelseintega labürint

Friday, March 19, 2010

Tujud

Üldiselt ma väldin millegi kirja panemist kui olen väsinud. Siis on kõik mõtted alati väga ühetaolised ja mitte kedagi rõõmustavad. Aga vahel teen erandeid - aeg-ajalt on mul iseendale ja teistele vaja meenutada, et energiavarud ei ole lõputud ja ka mul on vahel lihtsalt kurb olla.
Nagu näiteks praegu. Lisaks unele tunnen puudust nimelt elevusest. Mul on tegelikult väga põnev elu. Huvitavad ülesanded, silmi särama panevad väljakutsed, ei mingit rutiini, ägedad sõbrad ja seiklused. Ei, ei mingit igavust ega kurtmist väärivat. Aga lihtsast elevusest tunnen puudust. Et käed väriseksid ja põlved oleks nõrgad ja vererõhk tõuseks ja... Ükskõik mille pärast siis... Viimasel ajal saab selle reaktsiooni kätte aga ainult trenniga, ja usukuge mind, elevusega pole sellel küll mingit pistmist. Oleks siis vähemalt võistlustel käimistki, kus ka kunagi selle vajaliku doosi kätte sai. Mkm, mitte midagi. Masendav.
Ühesõnaga, kurb olen.

Kusjuures, ma tean, et kui ma nüüd paar tundi magan, siis on kõik jälle roosam ja lillelisem ja mingit kurbuse tunnet mäletan vaid häguselt. Ja see teeb praegu veel kurvemaks. Et isgei kurb ei saa korralikult oldud, nii et kogu maailm näeks ja kaasa oskaks tunda :), lihtsalt mingi mööduv unepuuduse kiiks. Samas, see puudujääk elevuse kohapealt ei kao ju kuhugi. Ma lihtsalt panen plaastri peale ja panen ennast ning teisi seeläbi uskuma, et plaastri all pole kunagi midagi valesti olnudki.

Phäh.

Nii, magama. Kurbust on küll hea tunda vahel aga kahjuks olen ma sel ajal ka äärmiselt ebaproduktiivne. Põnev ja kiire elu ei luba aga seesugust võimalust üldse kaalduagi. Seega, natuke und ja taas lillelisse tsooni.

Thursday, March 18, 2010

Mosaiik

Just praegu oli Hetk.

Väljamõeldud karakter väljamõeldud loos pani minu enda isiklikud emotsioonid ja kogemused ning nende põhjal tehtud otsused sõnadesse. Vahel on kuidagi hea tunne kui see raske töö minu eest ära tehakse. =)

Igatahes... ära antud kildude ära antusest saab aru alles siis kui need on kaotsi läinud. On hirmuäratav kogemus ärgata ühel päeval ülesse, ükskõik kas siis unest või kujutelmadest, ning avastada, mida ise endale teinud oled. Siis tuleb endaga ära leppida ja jõuda reegliteni, mille kohaselt endale liiga tegemine on keelatud. Kui see siis aga kunagi ikkagi, kasvõi kogemata, juhtuma peaks... See on veel hirmsam tunne. Siis tekib kahtlus, et kes ma selline olen, et ma endaga nii teen... Ja kas ma tõesti ei suuda olla piisavalt tugev, et endale kindlaks jääda ja mitte enam rohkem ennast lõhkuda.

Paratamatu tõde on aga see, et ei ole oluline iga hinna eest endale haiget tegemist ja kildude kaotamist vältida, oluline on hoopis kaduma läinud killud uutega asendada ja tunda end kogemuse võrra rikkamana, endaga uuesti ära leppida ning ennast uuesti usaldama hakata.

Tuesday, March 16, 2010

Just nii nagu mulle meeldib

Tänane päev on olnud täpselt selline nagu mulle meeldib.
Ärkamine päikesepaistesse, õndsalt naeratades ja teadmisega, et kuigi see unenägu jääbki ainult fantaasiamaailma, oli tegemist ikkagi nii ägeda asjaga, et kui see ka ainult unenäoks jääb, siis ma olen juba selle kujutluspildi ja unenäokogemuse võrra rikkam ja seeläbi õnnelik.
Nii palju tööd ja nii kiire, et polnud aega isegi vett juua kuigi janu oli niiiii suur.
Nii põnev juhtum, et töösse sukeldudes unustasin täielikult igasuguse kellavaatamise (mis on minu töö puhul vahel ka vajalik).
Hea kakao hea sõbranna ja hea jutuga.
Nalja ja naeru täis kooriproov (ja ma vabandan oma tütrekese ees, kes püüdis tõsiselt keskenduda ja keda ma tohutult segasin - teine kord võib mulle tagasi teha vms).

Ootan suure huviga mida õhtu veel tuua võib...
...lisaks õppimisele muidugi.