Peegelseintega labürint

Thursday, February 23, 2006

Avastatud!

Täna tegelesin Avastamisega.

Kõigepealt avastasin ma üht panipaigas seisvat riidekappi kuhu ema aeg-ajalt väikseks jäänud riideid paneb. Sellest ma juba ennist natukene kirjutasin.
Seejärel avastasin oma enda tuba ja selle nurki. Nimelt võtsin ette ühes nurgas olevate kastide likvideerimise. Need kastid olid selles nurgas seisnud liikumatult juba 2,5 aastat ehk siia kolimisest saadik. Küll ma ikka olen julge. Nojah, tulemus on muidugi selline, et nüüd on mul kaks tuba igasugust träni täis aga vähemalt Eesmärk ja Idee on mul ju iseenesest hea.
Avastasin ka seda, et vahel on mõni seni lõbusa ja põnevana tundunud asi ikka üsna tõsine ning ebamugavust tekitav. Samas, see käib suureks saamise juurde seega tuleb harjuda ja üle olla.
Tänu ksv! esinaise kergele tõukele avastasin end ka Ad Astra eest vastutavaks isikuks olevana. Tõotab põnev tulla. Eriti seetõttu, et ideid mul hetkel veel eriti palju pole, küljendamisest ei tea ma midagi ja õigekiri on ka mõnevõrra puudulik. Samas, ma ei kurda, ma saan alati hakkama. :)
Ja viimaks avastasin end bridži õppimas. Ehee...ja seda avastasin ka, et nimi Hel jääb mulle inimeste suus märksa kergemini külge kui ma seni arvasin. See iseenesest on ainult tore. Mulle endale on mainitud lühend alati meeldinud.

Nüüd peaks end voodisse avastama...mis sest, et toad on segi avastatud ja põrandat suurt näha pole. Täna enam sellega tegeleda ei jaksa...

Wednesday, February 22, 2006

Toitumine

Üks kord planeerisin midagi ilma, et oleks märkmikusse vaadanud ja ongi kohe pahasti. Huvitav kas olen võimeline selle omakeedetud supi nüüd ära ka sööma. Saab põnev olema.

Söömisest rääkides, tahtsin täna üht seelikut proovida...aga jäin hiljaks. Nii umbes mõned kuud. Sügisel oli seelik veel täitsa ok aga nüüdseks oli see ära söödud. Kurb. See oli pool ühest ilusast kostüümist. Õnneks sain teise seeliku. Tegelikult lausa hästi palju seelikuid ja ühe õhtukleidi ka. Küll on hea kui on ema kes kunagi oli sale ja enam eriti ei ole. :)

Monday, February 20, 2006

Igaühel on arvamus

Veider ja samas ei ole ka. Järsku teavad kõik Kuidas Asjad Olid, On või Olema Peavad. Ei taha isegi kuidagi kommenteerida enam. Las siis igaüks olla omaette tark. Lõpuks on ikkagi minu arvamus see mis loeb ja seekord mitte ainult minu enda jaoks. Ainult siis tekib tahtmine keelde hammustada kui saan osa kellegi Eriti Targast Jutust, mille asemel jutustaja ise võiks hoopis endalt üht-teist küsida. Aga ka sellistel puhkudel lasen lihtsalt minna.

***

Vahel on jälgi, mis ei kao. St üks Asi tuleb ja läheb aga jätab jälje. Jälg küll ajapikku tuhmub kuid juba varsti tuleb uus Asi mis jätab jälje täpselt samasse kohta. Nii muutub jälg iga korraga sügavamaks ning selle täielik kadumine võtaks iga kord aina enam ja enam aega. Eeldusel muidugi, et see üldse võimalik on. Ühel hetkel on jälg aga nii sügav, et ka kogu maailma aeg ei paranda seda enam. Siis ongi Asjad hakanud seda mööda liikuma ja see on nende loomulik kulgemistee.

***

Lugesin täna natuekene kellegi mõtetest enesedistsipliini kohta ja mõtlesin seepeale üht-teist ise ka. Ma distsiplineerin end distsipliini arendama aga ei hakka sellega siis midagi peale. Nii minu moodi. Käin ja tõestan endale ning seejärel kõnnin õlgu kehitades minema, tõenäoliselt midagi uut tõestama. Huvitav kas see töötaks, kui seada endale eesmärgiks tõestada endale seda, et ma suudan asjaga tegeleda ka pärast esmase eesmärgi saavutamist. :D

***

Awe, ma nägin seda 45 minuti juttu. Jääme kollektiivselt ajumassaaži ja sületantsu ootama.

Sunday, February 19, 2006

Pärast Erieni

Kui hommikul koju jõudsin, siis teatas ema mulle, et ta oli unes näinud üht põnevat asja minu kohta. Eks näis kas emmel on ennustajavõimeid. :)

Istun ja naeratan. Põhjust otseselt ei ole. Hommikul oli tige, nüüd rahulolev. Plaanis on minna end veel ka leotama. Siis olen veel rahulolevam.
J. ütles, et ta oleks hea meelega mu kummipart. Ta peaaegu ongi. Distants natukene segab aga tegelikult pole ju 200 km ühe kummipardi jaoks mingi vahemaa, eksole.

Laulmas sain lõpuks kõrged noodid kätte aga siis tekkis raskusi madalatega. Nokk kinni, saba lahti. Hiljem aga tuli kohvikusse minek jutuks. Üleüldse paistab kõik täitsa hea ja kena ja hästi olevat. Täna öösel saab magada ka!

Hea on olla. Lihtsalt hea.*

*Aga see ei tähenda veel, et ma oma mõtetes edaspidiste mängude korraldamise osas leebemaks oleksin muutunud. Juuniorit tuleb veel natukene teha...aga üldiselt sai kusagil mingi piir seekord ületatud. Eks näis kas ja kus tagasitee olla võiks. Ma jään endiselt arvamuse juurde, et mängijad ei tohiks pärast mängu korraldajatest oma suva järgi üle rullida.

Ja nüüd naeratades edasi olesklema. :)

Friday, February 17, 2006

Millest ma mõtlen kui peaksin tegelikult esseed kirjutama

Üks rääkis mulle toidust ja nüüd on mul vastupandamatu isu Pange magushapu kana järele. Aga...ma olen a) vaene ja b) vähese ajavaruga inimene. Vahel töötab variant, et minna näljase näoga isa juurde ja tema siis tellib aga seekord jääb seegi ära. Kallil esivanemal on teatavad tervislikud häired ja ta ei taha toidust kuuldagi. Kurb.

Inimesed rokivad endiselt. Eriti need, kes mitte ühestki oma lubadusest ei suuda kinni pidada. Ma tean hetkel vähemalt kaht sellist isikut. Teate, nii mõnelegi võib see minu puhul uskumatuna tunduda aga isegi mul on äärmiselt raske on olla kuri ja range inimesega, kes on ilmselgelt süüdimatu. Samas, vahel lihtsalt ei saa muudmoodi. Ma usun, et see oli mulle väärt kogemus, mis sest, et ääretult raske.
See kõik meenutab mulle, et kuigi üks lubas (aga ta pole veel ühtegi mulle antud lubadust viimase 8-9 aasta jooksul pidanud) tulla, siis ma pean talle ikkagi ka potentsiaalse asendaja leidma.

Erieni kohapealt - paanikat ei ole aga mingi kahtlane lootusetuse tunne on sel korral. A 'la pettumus minu ja teiste jaoks. Kuidagi teistsugune tunne kui seni on olnud. Ei kujuta ette miks. Pühapäeval olen juba targem.

Huvitav kui suur on tõenäosus, et ma jõuan pühapäeval Erienilt tulles veel laulma ka? Väike, ma ütleks.

Sunday, February 12, 2006

Inimesed rokivad taas. Täiega!

Hästi kaval on hoida endale midagi mille välja ütlemine teeks paljude elu nii palju kergemaks. 24 tunni jooksil seda 4-5 korda kohata tekitab minus üleküllastust.
Kas minul on midagi viga kui ma arvan, et probleemid, mis hõlmavad mitut inimest, saavad kõige paremini lahendatud neist rääkides? Ma olen vist juba liiga palju oma erialaga tegelenud, et uskuda mõtete lugemisse. Muidugi, inimesed tajuvad end ümbritsevaid meeleolusid ja väljaütlemata mõtteid aga seda kõike ainult teatud piirini. Rääkimine aitaks lahendada nii paljusid vääritimõistmisi. Aga ei, olgem ikka teatraalsed ja dramaatilised! Elagu!
Ja oh seda nostalgiat. Ikka puhas ja ehtne keskkooli tunne tuli peale. Üks oma sõpradega ühes nurgas, teine oma sõpradega teises nurgas. Ligi aasta pole ühtegi sõna omavahel vahetanud, paar aastat vestelnud, ja samas oleks kõik nii palju kergem kui saaks näiteks lihtsalt "tere"gi öeldud. Aga ei saa. Mõlemad teavad, et teine eksisteerib samas ajas ja kohas aga ignoreerivad seda teadmist mõnuga. Elagu puberteet! (Ühe sõnutsi pidada see elustiil olema. Mine tea, äkki ongi.)

*****

Ma ei saa aru miks ma ikka ja alati lähen isegi kui ma tean, et mulle tegelikult ei meeldi seal kuhu ma lähen. Iga kord loodaks nagu, et seekord on midagi teist moodi. Ja samas ei looda ka. Segane. Ütleks, et ma olen naiivne aga selleks olen ma tegelikult liiga küüniline. Vanuse lisandumisega on vähemalt nii palju muutunud, et mingi aeg enne lõplikku käegalöömist juhtub midagi, mis paneb ikkagi järgmine kord tagasi tulema lootuses, et ehk on selleks ajaks asjad veelgi muutunud.

Aga nüüd ma lähen sööma. Mis sest, et mul on veel hommikusöögist (mis oli 2 võileiba) kõht vägagi täis. Eile sõin terve päeva peale 2 võileiba ja üleeile piisas ühest banaanist. Laiskus rokib ka, koos inimestega!

Tuesday, February 07, 2006

Mida sa lihtsalt PEAD teadma!

Jah, on asju mida minu kohta lihtsalt peab teadma. Niisiis, sõbrad, harige end!

NB! Minu isiklikud lemmikud on markeeritud.

Ten Top Trivia Tips about Hel!

  1. Most bottles and jars contain at least twenty-five percent recycled Hel.
  2. Hel is the male seed of a flower blossom which has been gathered and treated by bees.
  3. Louisa May Alcott, author of 'Little Hel', hated Hel and only wrote the book at her publisher's request!
  4. Hel does not have toes.
  5. Over 2000 people have now climbed Hel, with roughly ten percent dying on the way down.
  6. A cluster of bananas is called a hand and consists of 10 to 20 bananas, which are individually known as Hel.
  7. If you chew gum while peeling Hel then it will stop you from crying.
  8. The word 'samba' means 'to rub Hel'.
  9. Hel can eat up to four kilograms of insects in a single night.
  10. Helology is the study of Hel.
Kogu see tarkus on pärit siit!

Monday, February 06, 2006

Vapustav etendus!

Milline ettevalmistus, näitlejatöö, lavakujundus ja improvisatsioon. Lihtsalt suurepärane. Ja sel korral mängisin mina seda inimest, kes otseselt nagu etendusse ei kuulu vaid on rohkem pealtvaataja (kusjuures tegu oli komöödiaga) aga kes rahva seast välja valitakse, lavale veetakse ja kes seal siis oma tähepooltunni osaliseks saab.
Tänu sellele võis isegi mu oma etenduse teemal Esimene Koolipäev täiesti üle elada. Siinkohal oli aga asi komöödiast kaugel. Selline kergelt veniv tükk, mis alles lõpu eel huvitavaks läks ja sedagi vaid seetõttu, et lavale astusid tigedad karakterid, kel keel teravam kui nii mõnigi terariist.

Ja siis üht teist minu kohta. Ei midagi rabavat, same old, same old...


Fighter!



Thursday, February 02, 2006

Kardinad on lahti aga lava on tühi

Selles Teatris lubatakse pikka iga. Väidetavalt kas aastani 2065 või 2087, vastavalt siis sellele kuidas ma suhtun (neutraalselt või positiivselt). Huvitav mida selle ajaga peale hakata? Jaa, ma esitan tihti küsimusi millele ma juba tean vastust. See teebki monoloogid niiiiii põnevaks. Hamlet tegi ju sama moodi.
Mis siis ikka, ma siis lähen järjekordset käsikirja lugema ja järgmiseks etteasteks valmistuma.
Kunagi saan ma Teatri direktoriks!