Omaette olemisest
Ma teen päris tihti asju üksi. Käin kinos, jalutamas, trennis, hiljuti lisandusid veel üksi baaris ja ööklubis käimine, juurde on tulemas veel kontserdid ja võistluste/esinemiste vaatamine. Nii mõnedki on arvanud, et see on kummaline ja ma olen imelik. Tegelikult aga ei ole asi selles, et ma nii väga tahaksin neid asju üksi teha...ei taha. Loomulikult ma eelistaksin head seltskonda kellega hetki ja muljeid jagada. Aga ma lihtsalt ei jaksa kogu aeg endale kaaslasi otsida. On lihtsalt niiiiii väsitav ja energiat kulutav üle päeva enamikku oma sõpradest ja tuttavatest läbi helistada ainult selleks, et kuulda nende plaane selle kohta mida nad juba teevad või tegema hakkavad ning kuidas me kunagi kindlasti midagi koos teeme, lihtsalt mitte sel korral.
Ja teate mis on eriti masendav? Kui sul on kusagile kaks piletit...ja mitte kedagi kellele seda teist pakkuda...